Reklaam sulgub sekundi pärast

Disainer Piret Puppart kogub minevikku kiigates emotsioone ja inspiratsiooni

Piret on töökas, sihikindel ja loominguline eesti naine, kes on jõudnud ellu viia oma unistusi kiiremini, kui ta seda isegi loota oleks osanud. Korduvad ülesastumised ERKI moe-show’l ja Pekingi olümpiamängude jaoks Läti olümpiakoondisele kavandatud rõivad on vaid mõned saavutused paljudest.  Nüüdseks on Piretist saanud Montoni peadisainer ning kaubamärgi Uschanka looja. Ahjaa, Pireti sulest on ilmunud ka raamat „Eesti rahvarõivas ja mood“.

Piret on töökas, sihikindel ja loominguline eesti naine, kes on jõudnud ellu viia oma unistusi kiiremini, kui ta seda isegi loota oleks osanud. Korduvad ülesastumised ERKI moe-show’l ja Pekingi olümpiamängude jaoks Läti olümpiakoondisele kavandatud rõivad on vaid mõned saavutused paljudest.  Nüüdseks on Piretist saanud Montoni peadisainer ning kaubamärgi Uschanka looja. Ahjaa, Pireti sulest on ilmunud ka raamat „Eesti rahvarõivas ja mood“.

Muljetavaldav loetelu, kui arvestada, et kõik selle on Piret jõudnud korda saata vähem kui kümne aastaga. Paratamatult tekib küsimust, kust nääpsuke naine selle energia, inspiratsiooni ja tahtejõu võtab.


Reisipisiku kütkeis

Küsin kohe alguses disainerile kohustusliku küsimuse: „Kust ammutad inspiratsiooni?“ Tuleb välja, et Piret saab inspiratsiooni kõigest ümbritsevast, suurel määral aga ka multimeediast ning muidugi oma inspiratsioonireisidest. Reisinud on Piret palju ning oma reise liigitabki ta kaheks: ühed on tööga seotud inspiratsioonireisid ja teised vaimu virgutavad hingereisid. Naine tunnistab, et töö tõttu tuleb ühest paigast teise sõitmist küll rohkem ette, kuid samas on hingereisid palju pikemad ja viivad Pireti hoopis teise keskkonda, kus avaneb tema jaoks täiesti uus maailm. „Vahel juhtub ka nii, et oled välismaailmast nii ära lõigatud, et puudub mobiililevigi, siis trükid sõnumi, vajutad „saada“, viskad telefoni õhku ning vaatad, kui see alla tagasi tuleb, kas saatis ära või mitte,“ muljetab Piret oma reisikogemustest ürgsetesse paikadesse. 

Piretil on õnnestunud reisil olles isegi karmat kohata ja seda sõna otseses mõttes. Soov Nepalis koos sõpradega vallutada 4700 meetri kõrgune mäetipp tõi endaga kaasa hoopis toidumürgituse, mis sundis muidu visa Piretit alla tagasi pöörduma. Poolel teel alla tuli naisel võitlusvaim tagasi ning ta pöördus ühte teemajja, et kedagi endale saatjaks paluda. Nii tutvuski ta noore 15-aastase perepoja Karmaga, kelle nimi oli justkui kindel märk sellest, et tuleb ikka üles mäkke tagasi suunduda. „Mul oli Karmaga väga tore, sest terve mägi oli ta sugulasi täis. Me olime ta vanaema juures, ta tädi juures, ta onu juures. Vanaema keetis meile teed, pruulis kohalikku õlut ja andis maitsta väga huvitavat jakipiimast tehtud jogurti moodi jooki. Kuna mul on hästi pikad juuksed, olid nad nendest nii vaimustunud, et punusid mulle rahvusliku patsi. See oli huvitav reis, jõudsin 4100 meetri peale ja sain oma etnograafiaelamuse ka kätte,“ meenutab Piret teekonda mäetippu.

Lisaks vallutustele on Piret põnevaid inimesi kohanud oma rännakutel ning ka see ei pruugi olla nii juhuslik kui esmapilgul võiks arvata, vaid pisut ehk ikkagi seotud karmaga. Nii kohtus Piret samal teekonnal moedisainer Diane von Furstenbergiga.  „Sellised kohtumised tekitavad ikka äratundmisrõõmu ja annavad positiivse laengu.“

Minevikuradadel  

Kui küsida Piretilt, milline on olnud tema kõige meeldejäävam reis, vastab naine, et kindlasti on see olnud teekond Venemaa südamesse, ižmakomide (väike soome-ugri etniline grupp – toim) juurde. „Meil kõigil on neilt midagi õppida – elu lihtsust selle sõna kõige paremas mõttes. Nad on justkui ära lõigatud kõigest, kuid samas on neil seal kõik olemas. Nende puhul on see õnnistuseks, sest tänu sellele on nende keel ja kultuur paremini säilinud. See aga ei tähenda sugugi, et tegemist oleks inimestega, kel on kitsas silmaring või kes elavad täiesti omas mullis. Neil ei ole lihtsalt kombeks nii ringi tormata, nagu meie harjunud oleme. Heas mõttes kummutasid nad ka mingeid eelarvamusi. Näiteks reisile minnes valisime teadlikult tagasihoidlikuma ja lihtsama riietuse, et oleks kergem kohaneda ja sisse sulada, kuid see arvamus oli petlik. Kohalikud neiud vuhisesid hoopis kõrgetel kontsadel ja kirjude kleitidega ringi. Kogu maailm ei ole selline nagu esialgu arvata võiks, see vaatepilt pööras minu maailma küll pisut teistpidi.“ Komid on Piretit inspireerinud ka Uschanka kaubamärki luues. Bränd saigi loodud pärast seda, kui Piret naasis vanadest Põhja-Komimaal asuvatest küladest, kus naised kandsid imekauneid salle, mis rändasid tihti pärandusena põlvest põlve.

„See oli koht, kus mood ei avaldunud minu silmis mitte uudsetes ideedes, vaid ilus, mida kanti edasi põlvkondadega,“ räägib Piret. Just siis otsustas noor moelooja luua esimese kollektsiooni Uschanka nime all. Tegemist on luksulike rõivastega, mis kannavad endas tükikest kuulsatest Komist kaasa toodud sallidest.

Iga looming on oma kunstniku nägu, nii on ka Pireti looming lihtne, naiselik, natuke tütarlapselik ja salajase väärtusega. „Ma ei aja taga ekstravakantseid lõikeid. Mulle meeldib lihtne puhas vorm õiges värvikombinatsioonis ning muster ja tikand, mis annavad lisaväärtuse. Ma ei tee asju niisama, mulle meeldib, kui neil on oma lugu, mis annab lisaväärtuse. Tuleb meelde, kui tegin ühele Saaremaalt pärit pruudile pulmakleidi. Võtsime tema vanavanaema tikitud vaiba ja Saaremaa südamekujulise sõle ning tegime neist kleidile motiivid. Panime tikandisse pruudi ja peigmehe nimetähed ja nende eluloo. Kõrvaltvaatajale on see lihtsalt ilus tikand, aga nende jaoks on see koos olemise, perekonna ja väärtuste lugu. See on selle sees kinni.“ 

Piretit võlub Eesti etnograafia, kuid erilise tähendusega on tema jaoks Saaremaa pärandid, sest just seal on osaliselt tema juured ja vanematekodu. „Mind paeluvad kohad nagu Muhu, Kihnu ja Setomaa, kus siiani see iidne kultuur veel toimib. Kiiremad tüdrukud Kihnus koovad kuulu järgi isegi päevaga kördi valmis!“ laiutab Piret käsi. „Mina arvasin, et selleks võib minna vilunumatelgi umbes kuu aega.“ 

Piret kannab ka ise hea meelega vanu perekonnapärandeid. „Mul on endal üks münt vanast kodarrahadega keest, Katariina II aegne münt, mis on tulnud minu vanavanaemalt. Kuna see on nii pika looga, on see minu jaoks äärmiselt huvitav. Oma juurte tundmaõppimine paelub mind.“ 

Emotsiooniostud

Piret unistab sellest, et riietel ei oleks vanust, sest see on peamine, mille järgi inimesed oma otsuseid teevad. „Me ei tohiks liialt kinni jääda sellesse, et miski on noortepärane ja seda ei sobi enam kanda. Inimesed peaks end rohkem armastama ega tohiks karta, sest see teebki rutem vanaks. Kasvata pikemad juuksed kui tahad – tee midagi kihvti! Kui sul ei ole peenikest taljet, aga on ilusad jalad, näita neid jalgu! Mängige oma parimate kohtade peale,“ annab Piret kuldaväärt nõu. „Mulle tohutult meeldib šopata ja mul on hea meel julgustada inimesi proovima uusi asju. Kui on kahar kleidike, siis kohati on tekkinud mulje, et see on noorte asi, aga ei ole, see on 50ndate puhas Dior! Ja kui sul on laiad puusad, aga peenike piht, pane see kahar kleidike selga ja näed super välja. Ei tohi karta proovida.“

Kõlab küll uskumatult, aga Piret ise ostab igapäevaseks kandmiseks rõivaid pigem emotsiooni ajendil ning neile ta otseseid kriteeriume ei seagi. „Küll aga püüan neid emotsioonioste kontrollida: lähen vaatan toodet, panen selle kinni ja kui hommikul ikka veel sellele mõtlen, siis ostan ära. Välismaal on see muidugi keerulisem. Mõnikord meeldib mõni asi nii tohutult, et see lihtsalt tuleb endale hankida. Kuid tavaliselt võtan endale ühe päeva mõtlemiseks ja kui hommikul veel kripeldab, siis on see õigustatud.“ Kõige põnevamaid täiendusi garderoobi jaoks leiab Piret aga hoopis kusagilt mujalt kui poelettidelt. „Minu salakoht on Saaremaa vanaema riidekapp. Mul on tunne, et ta teadlikult näitab mulle kogu aeg natuke, sest igakord avastan sealt midagi uut. Ta oleks justkui neid segmenteerinud. Eks enda lapsepõlvest on ka olulisi asju, ei pea uut asja peale tarbima kogu aeg,“ väljendab Piret ka oma rohelist mõttelaadi.

 

Unistusi ellu viies

Kui poes teeb Piret pigem emotsioonide ajel otsuseid, siis oma edu saavutamisel tegutseb ta märksa kaalutletumalt. Iga püstitatud eesmärgi nimel näeb naine kõvasti vaeva, mistõttu saadab teda edu pea kõiges, mis ette saab võetud. Senistest saavutustest peab Piret ise kõige olulisemaks tööd Montoni peadisainerina, tunnistades, et tema suurim hobi ongi tema töö. „Mida veel tahta, saab valida ilusaid kingi, ehteid, aksessuaare, riideid, käia tööreisidel, mis hõlmavad ka šoppamist.“ Kuid seegi on suure tööga saavutatud teadlik eesmärk, sest juba Eesti Kunstiakadeemia moedisaini erialale astudes unistas naine disaineriametist ning seitse aastat tööd viis lõpuks ka sihile. „On oluline, et oleks tahtejõudu, töökust, kohusetunnet ja seda kõike hästi palju,“ paljastab Piret oma edu tagamaad. Praegu on kõik nii nagu peab ja seda, kuhu edasi liikuda, ei tea noor naine veel isegi, sest püstitatud eesmärgid on saavutatud oluliselt varem kui arvatud. „Saavutatud on see, millest on unistatud ja nüüd üritan seada endale kõrgemaid eesmärke. Eks mul on raamatu kirjutamise üle ka hästi hea meel. Minu jaoks on see nii oluline, et need vanad asjad ei kaoks ära, sest neis on nii tugeva laenguga energia. Minu arvates on nii põnev mingi eseme kohta uurida, sest see avab end järjest rohkem ja rohkem ning tekib oma lugu.“ 

 

Võiks ju arvata, et kui Pireti hobiks on olnud peamiselt kaunid kangad, peened aksessuaarid, värvilised tikandid ja muu moemaailma saatev virvarr, siis tegelikult on Piret väga laia ampluaaga mitmekülgne isiksus ning kui ta ei oleks disainer, võiks ta olla peaaegu mis iganes muul alal edukas.

Enne EKAt olid valikus ka saksa filoloogia ja arstiteaduskond. „Eriti võlus mind plastiline kirurgia, mis on samamoodi ilu loomine ja harmooniast loodud emotsioon. Sain mõlemale erialale sisse, aga kuna EKAs oli ainult kaks riiklikku kohta, siis tundsin, et see on märk, mis aitas mul lõplikult otsustada. Mind oleks huvitanud plastilises kirurgias rekonstrueerimine ja taastamine. Mitte rinnasuurendus kui selline, vaid pigem see, kuidas taastada trauma tagajärge või parandada sünniga kaasa tulnud puudust. Eesmärk oli sama – harmoonia loomine.“ Ükskõik, millega Piret ka ei tegeleks, kui ta ei oleks disainer, saadaks tema tegemisi ikka sügavam mõte ja suurem eesmärk, kui kõrvaltvaatajale esmapilgul tunduda võiks. Teha midagi lihtsalt tegemise pärast ei ole kindlasti tema stiil ning püsida areenil selleks, et särada, samuti mitte. Olla aga üks parimate seast, kuna oled seda tõesti väärt, on just see, millega Pireti edu kroonida võiks. 

Looduslaps 

Kuigi moelooja elukutse toob enesega kaasa võrdlemisi glamuurse maailma, siis tegelikult hindab vahetu ja rõõmsameelne Piret hoopis lihtsaid hetki elus ja tunneb rõõmu pisiasjadest, mida vahel iseenesest mõistetavaks peetakse. Üks imelisemaid asju maailmas on Pireti arvates hilissuvise Eestimaa lõhn. „See on nii müstiline, tunned seda maarjaheina, mis on kodulõhn. Siin kasvab see kuidagi teisiti kui mujal Euroopas ja see kontsentraat on tugevam. See on kõige kihvtim lõhn ja igatsen seda eemal olles kõige rohkem.“ Looduses meeldib Piretil palju käia ning samuti meeldib talle omamoodi vastuoluline Eesti: „Mul on hea meel, et Eestis on nii interneti- kui ka metsarahvas.“ 

Ka oma akusid laeb Piret ikka kõige paremini linnakärast eemal. „Mulle meeldib ka suvalisest teeotsast alla keerata ja vaadata, mis seal teeotsas on, sirelid on alati kindlaks märgiks, et eest võib leida põneva vana talu. Isaga looduses käies saab aga nii puhata kui õppida ühtaegu – kuna isa loeb ja mõistab loodust palju paremini, siis õpin ka mina märke lugema ja loodust mõistma.“

Ka raamatute lugemine aitab lõõgastuda. „Mulle meeldib lugeda raamatuid, kus ma saan teada asjade tähendusest. Raamatud, mis avavad sõna tähenduse – mulle meeldib lugeda sõnaraamatuid. Ühe sõna taga võib olla terve muinaslugu,“ pajatab Piret oma huvitavast hobist. Selleks et argipäeva muredest ja töörutiinist välja murda, hakkab Piret unistama ja soovitab seda teistelegi. „Ja kui ei tule sellest unistamisest midagi, mis siis! See on paralleelmaailm, mille suudad ise tekitada. Enda loodud meelelahutus ilma kõrvaliste vahenditeta. Kui see annab positiivse laengu, siis saad sealt oma õnne ja emotsioonid kätte. Iseenda kõige parem meelelahutus ongi ju unistamine.“ 

 

Salapärane elutarkus, rõõm ja inspiratsioon jäid õhku rippuma pärast Pireti külaskäiku. Oli tunne, justkui oleksin avanud paksu raamatu, mille iga lehekülg on ühtaegu köitev ja tekitab äratundmisrõõmu oma lihtsuses ja siiruses ning mille oled sunnitud kõrvale panema kõige põnevama koha peal, et säiliks ootusärevus, mida uus lehekülg enesega kaasa toob...

 

Tekst: Annamaria Ala

Artikkel ilmus ajakirjas Buduaar Shopping sügis 2014

[gallery ids="3005287,3005290,3005293,3005296,3005300,3005303,3005306,3005309,3005312,3005315"]