Eesti modell ning tulevikutegija kingadisainis: Inga Savits-Hanon

Eestist pärit edukas modell Inga Savits-Hanon andis mõni aeg tagasi välja omanimelise kingakollektsiooni. Inga disainitud kingad sobivad naise enda sõnul kõigile endast lugupidavatele õrnema soo esindajatele, kes soovivad end tunda naiselikult. Buduaar.ru rääkis Ingaga tema modellikarjäärist ning huvist kingadisaini vastu.

Inga, palun räägi meie lugejatele oma modellikarjäärist. Milliste disaineritega koostööd teinud oled? 

Modellina olen töötanud 15 aastat, mul on õnnestunud koostööd teha ülemaailmselt tuntud moemajadega ja olen väga õnnelik selle üle. Nimedest võiks välja tuua Versace, Dior, Valentino, Armani, Galliano, eks neid on muidugi veel. Lisaks olen koostööd teinud ka paljude tuntud moefotograafidega nagu Nick Knight, Steven Meisel, Ellen von Unwerth, Marc Hispard, Bettina Rheims. Üheks minu lemmikfotograafiks on praegu Oskar Cecere, kellega teen koostööd ka oma kingakollektsiooni raames.

Nende 15 aasta jooksul olen jõudnud läbi sõita pea kogu maailma, tutvunud meeletult paljude erinevate inimestega. Tuleb tõdeda, et kõik see, mis nende aastate jooksul kogenud olen, ongi mind elus viinud sinna, kus hetkel olen. Ehk siis kõik aastate jooksul kogetu inspireeris mind looma oma kingakollektsiooni. 

Milliseid kingi ise kanda armastad - kas kontsaga või madala tallaga jalanõusid?

Kuna olen ise pikk (1,82 cm) ja mul on palju pikka kasvu sõbrannasid, tahtsin väga luua paari elegantse väljanägemisega madala tallaga mudelit. Küllaltki klassikalist, kuid huvitavat, et nad oleksid nagu aksessuaarid, mis annavad lõpliku punkti kogu välimusele. Väga õnnestunud mudel on "Raquel "– sobib ideaalselt klientidele 16. eluaastast kuni 70. eluaastani välja. Leopardimuster, kontsata, samas äärmiselt pilkupüüdev. Kannan ise neid pidevalt nii teksaste, pikkade pükste, seeliku, shortside kui ka kleitidega.

Samuti mudel "Tati": madal konts, värv, mis sobib kõigega. See mudel aitab sujuvalt üle minna talvehooajast suvesse. Minu kingad on väga lihtsad ja kui ma neid disainisin, lõikasin talla kuju oma jala järgi, et jalats ühilduks jalakujuga, et varbad oleks peidetud nagu vaja, täpselt nagu mulle endale meeldib. Ja loomulikult madalad sandaalid, alati põneva detaili ja õigesti paigutatud rihmadega, nagu näiteks mudelid "Ariel "või " Sofia".

Kas tegeled ise ka ettevõtte äripoolega või aitab keegi? 

Kogu loominguline protsess, alates teema otsimisest ja läbitöötamisest kuni visandite ja jooniste loomiseni, näidiste modelleerimisest, naha ja aksessuaaride valikust ning samuti pidevad sõidud jalatsitehasesse ja palju muud – see on kõik minu töö. Jalatseid niiöelda pannakse kokku ühes tehases, kuid et kõik detailid kokku saada, läheb vaja vähemalt kaheksat erinevat tehast, väga tihti tuleb oodata, kuni midagi saab valmis ühes kohas, et saaks teha tellimuse teise. Kannatlikkust ja tugevat närvi on vaja. Stilistika on samuti minu töö. Minu firma on loodud Eestis, raamatupidaja töötab Tallinnas ja mind aitab ka õde. Praegu otsime Eestis jalatsitehast, sest mulle meeldiks väga, et jalatsid valmiksid kodumaal – tuleks odavam, lisaks tahaks ka moeetenduste tarbeks jalatseid teha. Tõsi ta on, et kõike ise teha on raskevõitu, eriti juhtudel, kui on vaja tõestada, et naisterahvas on selleks võimeline. Naist, pealegi blondiini, selles küllaltki mehelikus äris tõsiselt ei võeta. Tuleb tõestada, et oled millekski võimeline. Samas selleks ju väljakutsed ongi - et oleks, mille poole pürgida ja vaeva näha. Elus ei peagi miski kergelt kätte tulema.

Milliste riskidega peaksid arvestama need, kes soovivad samuti oma jalatsikollektsiooni luua? Mis on selles ärivaldkonnas kõige raskem?

Väga oluline on kohe alguses panna paika õige tegevuskava, valida oma stiil, arvutada välja algkapitali suurus. Hädavajalik on piisav kapital kolmeks-neljaks kollektsiooniks ja loomulikult leida tehas - see ongi kõige raskem moment. Pole piisavat kannatlikkust, isegi kui teatakse, et oma äri käima panemiseks läheb vaja vähemalt nelja kollektsiooni (kaks aastat: kaks suvist ja kaks talvist). Esimene kollektsioon on alati nagu „nullpunkt“ (pole kodulehekülge, meediakajastust, poode) ja on väga raske kliente ligi meelitada. Teisega on nagu esimesegagi, jah, juba on olemas kodulehekülg ja ajakirjandus hakkab sinust kirjutama, inimesed tulevad, vaatavad, võib-olla teevad väikese tellimuse, et teada saada, kas oled võimeline tähtajaks toote valmis tegema, siiski väga riskantne aeg. Kolmas kollektsioon – kliendid juba teavad sind ja need, kes on huvitatud, on juba midagi sinust kuulnud, ja tulevad, et vaadata, kas tegutsed veel, kas järgid oma stiili ja kas on veel huvitavaid ideid. Neljas kollektsioon on otsustava tähtsusega.

Samuti on tähtis, et press sinust kirjutaks ja on hädavajalik osaleda mõningatel üritustel (ma teen jalatseid moeetenduste tarvis) ja võtan osa jalatsinäitustest (Accessories show). Näitan oma kolmandat kollektsiooni septembri lõpus Pariisis (Première Classe). Tähtsaim – mitte alla anda, alati võib leida väljapääsu. Loomulikult võib võtta tööle kolm inimest, üürida press-office´id kolmes-neljas tähtsamas moepealinnas, kontori näidiste valmistamiseks, international showroom´i, kuid see ei ole mulle taskukohane ja ei tahaks kohe alguses võtta investorit, tahan oma ettevõtet vaikselt ja ise käivitada.

Kui palju maksvad Sinu kollektsioonis olevad kingad?

Isegi kui minu jalanõud on valmistatud samades tehastes, kus tehakse jalatseid tipptegijatele nagu Jimmy Choo, Chloé, Balenciaga jt., siis kuna mina alles alustan, ei kruti ma hinda üles, hoian hinnad tuntud kaubamärkidest madalamal. Hinnad on 300€ kuni 600€. Minu loodud mudelid on piisavalt klassikalised, neid saab kanda hooajast hooaega, päeval ja õhtul – aksessuaar, mis annab viimase lihvi üldmuljele, nii et see on hea investeering.

Maria Luiza

Buduaar.ru