Eesti noormees Hendrik Hermann abielust brasiillannaga ning sealsest elust! FOTOD!

Paljud meist usuvad saatusesse? Aga tõelisse armastusse? Igatahes Eestist pärit noormees Hendrik Hermann usub! Just nimelt saatus ning armastus viisid ta elama nii kaugele nagu seda on Brasiilia. Kes peab seda hullumeelsuseks, kes ei ootaks loolt midagi, kuid kui me ei riski armastuse nimel, mille nimel siis veel? Buduaarile jagas Hermann oma loo armastusest ning katsumustest uues ühiskonnas.

Kuidas sattusid Brasiiliasse elama?
See oli saatus! Eks see ole „nõrgema soo“ süü. Nimelt aastal 2000 viibisin USAs vahetus-tudengina Minnesota Ülikoolis ja seal tutvusin oma tulevase naise, Lucianaga Brasiiliast, kes oli tulnud Ameerikasse inglise keelt õppima. Kuna ta on eriline külmavares, kõik alla +20 C on liig, ei olnud mul teist võimalust kui Brasiiliasse kolida.

Kui kaua sa oled praeguseks elanud Brasiilias ja kui tihti su pere-sõbrad sind külastavad?
Tänaseks olen Brasiilias elanud 9 aastat, elan Kesk-Brasiilias, Minas Gerais osariigis, Uberlândia (tõlkes: viljakas maa) linnas. Linn kasvab märgatavalt, rahvaarv on praegu 650 tuhande ringis, kuid kümne aasta parast ületab miljoni piiri.
Vennad käisid külas 2008. aasta juulis, korraldasin neile siin korraliku retke: São Paulo – Santos – Maresias- Ubatuba – Guaruja – Parati – Angra dos Reis – Rio de Janeiro - Buzios – Cabo Frio jne. Sõitsime kolme nädalaga üle 4500km - väga lahedad elamused. Lubasid järgmine aasta uuesti tulla.

Kas sulandusid kohalikku ellu kiiresti sisse?
Brasiilia ellu on väga kerge sisse sulada, inimesed on rõõmsameelsed ja väga abivalmid ning eriti just perekonna ringis, alati leitakse probleemile lahendus (Brazilian way: „da um jeito“).

Mis võttis kõige kauem aega harjumaks?
Raske oli harjuda sellega, et inimesed on siin nii lahked avaldama oma arvamust teemal, kuidas sina peaksid oma elu elama.

Sa oled abielus brasiillannaga, kirjelda Brasiilia pulmi.
Enamus brasiiliasi on katoliku usku (3/4 rahvastikust, suurim katoliiklik riik maailmas), seega pea iga neiu unistab valgest kleidist ja kiriklikust pulmast.

Brasiilias on traditsiooniks enne pulmi korraldada pruudile sõbrannade poolt cha de panela või cha de lingerie pidu (esimese puhul kingitakse köögitarbeid ja teise puhul naistepesu). Peigmehele korraldatakse korralik bachelor party. Pulmapidu iseenesest on nagu mujalgi: palju süüa ja palju juua, mis toimub kohe pärast kirikliku laulatust. Muusikat mängitakse igale maitsele, üks brasiiliaste lemmiktantse on forró (mis tuleneb inglise keelest For All), meenutab salsat.

Pulmapeo iseärasusi on corte da gravata (lipsulõikamine), kus paar sõpra tirivad peigmeest lipsupidi lauast lauda ja tükikese lipsu eest peavad meessoost peolised raha maksma, selle käigus saab hästi palju nalja… Kogutud raha on abiks pulmareisil.

Kas sa vahel ei ole mõelnud, et abielu eestlannaga oleks ehk kergem kui brasiillannaga?
Võibolla tõesti kergem, aga kindlasti igavam...

Kuidas suhtus sinu abikaasa perekond sellesse, et ta soovis abielluda eestlasega?
Brasiillased on tuntud oma külalislahkuse poolest ja nad võtsid mind kiiresti omaks. Kuid peab mainima, et väga vähesed neist üldse teadsid, kus Eesti asub. Võõramaalasena tunnen end siin väga erilisena, kõik tahavad sinu sõbrad olla ja sind aidata.

Kas ja kui tihti on teil esinenud kultuuriliste erinevuste tõttu tõsisemaid tülisid?
Tülisid -  ei saa öelda, et neid just kultuuriliste erinevuste pärast on. Nimelt kõik meist on üksteisest erinevad ning me ei suuda teist muuta, vaid iga inimene saab ainult iseennast muuta ja olukorraga kohaneda.

Milline oli sinu perekonna reaktsioon abiellumisele brasiillannaga ning nii kaugele kolimise kohta?
Lühike ja konkreetne vastus tuli nende poolt: kui sina oled õnnelik, oleme ka meie!

Kui tihti Eestit külastate, kas teie poeg on juba siin käinud? Kuidas talle Eesti meeldis?
Iga kahe-kolme aasta järel külastame Eestit, viimati käisin 2007. aastal, kahjuks küll üksi. Kuid ka Luciana  ja väike Hendrik on Eestimaad külastanud ning neile meeldis väga (eriti Tallinna vanalinn). Toiduga nad aga ei harjunud, tundsid riisist ja ubadest puudust, Eestimaa külm suvigi oli liiast, oli külmem kui Uberlandias talvel, kus aasta keskimine temperatuur on üle +23C.

Palju on räägitud Brasiilia keerulisest haridussüsteemist (ainult väga rikkad saavad lubada head haridust) - kas sa oled mures oma poja tuleviku pärast?
Jaa, see on kurb, kuid tõsi. Vähesed riiklikud alg- ja keskkoolid on hea tasemega, samas erakoolid on kallid (200 – 600 reaali/kuus = 1200- 3600 EEKi/kuus). Poja pärast ei muretse, sest õpib ühes linna parimas erakoolis (www.keplerobjetivo.com.br).

Riiklike ülikoolide tase on vastupidiselt kõrge ja sisseastumine suure konkurentsiga (nt. arstiteadusele on konkurents üle 80 õpilase kohale) ning peamised edukad sisseastujad on rikkamatest peredest lapsed, kes on õppinud erakoolis.

Millega sa ise tegeled, mis tööd teed?
Momendil töötan ühe Brasiilia Steakhouse´i heaks, mis asub USAs, broneeringu osakonnas. Samas õpin 7. semestrit  Rahvusvaheliste suhete eriala ESAMC Ülikoolis, kus olen tegev ka tudengite ettevõttes finantsdirektorina.

Kui kiiresti endale töö leidsid?
Töö leidmine on päris keeruline teema siin, välja arvatud kui oled nõus töötama miinimumpalga eest, mis on R$ 510 (reaali) umbes 3200 EEKi. Parematele töökohtadele saamine toimub QI (quem indica) = tutvuste süsteemi alusel või siis läbi raske konkursi. Samas on ka kerge leida tööd võõrkeele õpetajana, kuna erakoolidest, mis inglise keelt õpetavad, siin puudust ei ole, aga kohalikke, kes seda valdab, on vähe.

Kui kiiresti õppisid portugali keele ära?
Paari kuuga, mul oli palju häid õpetajaid (naisel on 4 venda ja 3 õde). Kõige kauem võttis aega nimede õppimine... Raskusi valmistas ka nais- ja meessoost sõnade äratundmine, mis on sarnane vene keelega.

Kui suurel määral hoiad end kursis Eestis toimuvaga?
Esimene asi, mis hommikul teen: loen uudiseid internetist (Delfi, Postimees) ja olen päris hästi kursis, mis Eestis toimub, vahepeal isegi paremini kui kodused.

Siin on pidevaks teemaks majanduskriis, kuidas on lood Brasiilias?
Aasta 2009 oli ka maailma suuruselt kaheksanda SKP-ga riigile raske, kuid riikliku vahelesekkumisega suudeti suurem masu ära hoida: jaemüügile aitas hästi kaasa tööstustoodete riiklike maksude alandamine. Samas, dollari ja euro kursi nõrgenemine reaali suhtes mõjus negatiivselt tooraine ekspordile. Seega 2009.a majanduskasv oli nulli lähedal, 2010. aastal on aga oodata pea 5% majanduse kasvu, peamiseks põhjuseks sisenõudluse kasv.

Pankade elu on siin roosiline, sest Brasiilia on ühe suurima baasintressiga maa, 8,25% aastas aga koos spread´iga teeb see juba 35-45% aastas (varieeriv erinevates pankades). Ka aktsiaturg on atraktiivne, pärast 40% langust aastal 2008 tõusis börss (Bovespa) viimasel aastal üle 80%.

Kas võid öelda, et Brasiilia näol on tegu riigiga, kus tahad kogu oma ülejäänud elu veeta?
Kas just Brasiilias, aga kuskil soojal maal kindlasti, pikk külm talv on see, millest ma kõige vähem puudust tunnen.

Autor: Annika Ülejõe, Buduaar.ee toimetaja