Endine sõltlane Hendrik Adler: tahtsin surra

Hendrik Adler on Saaremaalt pärit 24aastane noormees, kelle elu pole alati just meelakkumine olnud. Aastaid võitles ta erinevate sõltuvustega, sealhulgas pornograafia, narkootikumid ning alkohol. Ühel hetkel tundis Hendrik, et ta on langenud niivõrd sügavale põhja, kust ainsaks väljapääsuks on enesetapp. Pärast mitut katset endalt elu võtta, leidis noormees aga elule uue mõtte! Hendrik rääkis Buduaarile oma loo!

Hendrik on elu jooksul elanud väga erinevates kohtades, kuid õnnelik polnud ta kusagil, sest ta oli omadega ummikus. "Eks ma olin ise süüdi kõiges, ma elasin oma elu liiga keeruliseks. Pidutsemine ja enesekeskne elustiil viisid mind erinevate sõltuvusteni. Pornograafia, alkohol, narkootikumid ja veel mitmed muud. Kõige raskem nendest oli pornograafia sõltuvus. Ühel päeval sain aru, et ma vajan abi, sest ei suuda eluga edasi minna - ma olin muutunud iseendale õudsaks. Otsustasin abi otsida, et saada vabaks sõltuvustest. Paraku polnud see nii lihtne, ma kogesin, et keegi ega miski ei suuda mind aidata - ei eneseabi ega ükski muu hookus-pookus," meenutab Hendrik.

Tundes end oma olukorras kui surnud ringis, otsustas Hendrik, et ta ei taha enam elada. "Proovisin endalt korduvalt elu võtta, õnneks jäin ellu. Seda on kusjuures mõneti keeruline seletada, aga ühel hetkel ma leidsin usu. Jeesus leidis tee minuni ja ma sain aru, et just tema abil saan ma oma sõltuvustest lahti - ta andis mulle vabaduse ja uue elu. Usk jumalasse mängib minu elus suurt rolli, sest ilma temata ei oleks minu elu nii võrratu. Uskumine jumalasse ei ole minu ellu toonud mitte ühtegi reeglit ega piirangut. Vastupidi, see on mind vabastanud maailma reeglitest ja piirangutest, mis mind aastaid orjastasid ja lõpuks ära väsitasid. Olen täiesti sõltumatu orjamast süsteeme, mis raiskavad inimese viimsegi talendi. Olen nüüd kristlane," tunnistab Hendrik.

Hendrik on õppinud filmide kirjutamist ja hetkel töötab ta vabatahtliku filmikunstnikuna. Lisaks sellele tegeleb Hendrik erinevate heategevuslike projektidega. "Tulin hiljuti Aafrikast ja tulevikus loodan kindlasti sinna tagasi minna. Mulle läheb väga hinge, kui inimesed elavad puuduses. Meeletult kurb on näha, et me ei suuda Eesti ühiskonnas katta üksteise vajadusi. Selle viljana tekib peresid, kus lapsed on näljas ja neil pole midagi selga panna, elatakse stressis ja otsitakse lahendust sealt, kust seda kindlasti ei leia, näiteks alkoholist - see on südantlõhestav," tõdeb Hendrik, kes teab väga hästi, millised võivad olla liigse alkoholi tarbimise tagajärjed.

Nüüd aga unistab Hendrik abielust ja lastest. Ta usub, et temast saab hea isa. "Kui aus olla, siis tahaksin väga abielluda. Olen siin unistanud ja mõelnud, et üks laps oleks hea valik, aga miks mitte rohkem. Näiteks lapsendada Aafrikast üks väike armas kräsupea, kes peaks muidu tänaval ülesse kasvama, sest on oma vanemad kaotanud. Ma arvan, et minust saaks väga hea isa! Olen mõelnud, et see võib olla kirjeldamatult imeline tunne, kui sa oled abielus kellegagi, keda väga armastad ja siis sellest armastusest sünnib midagi imelist - uus inimene. Hoolitsed väikese beebi eest, kes peagi sirgub iseseisvaks inimeseks ja mõeldes, et see on sinu enda laps - see tundub võrratu," räägib Hendrik.