Evelin Ojamets – kirega tööl ja eraelus

Jõuluaja ja jõuluvanaga assotsieeruvad südamlikud Coca-Cola reklaamid, kus rõõmsameelne ja lahke punases kuues mees on kingitusi jagamas. Alates 1931. aastast on see tore mees nimega St. Nick olnud Coca-Cola reklaamide tegelaskuju. Ajakirju vaadati palju ja kuna pildid jõuluvanast ilmusid neis üle kolmekümne aasta, on tänapäeva ettekujutus jõuluvanast suuresti pärit Coca-Cola reklaamidest. Jõuluaja eel otsustas Buduaar kohtudagi Coca-Cola Company tubli ja toreda töötajaga, Baltikumi avalike suhete juhi Evelin Ojametsaga, et rääkida tema huvitavast tööst, hobidest ja tulevikuplaanidest.

Coca-Cola jõulureklaamid on legendaarsed. Kas Coca-Cola plaanib ka selle aasta jõulude ajal heategevuskampaaniat?

Teil on õigus, üle lumiste mägede linna saabuvad Coca-Cola autod jõuluvanadega on pilt, mida miljonid inimesed üle maailma teleekraanidelt mäletavad ja mis loodetavasti alati naeratuse näole toovad. Traditsiooniliselt oleme sidunud jõulud heategevusega ning püüdnud rõõmu tuua neile, kes seda enim vajavad. Juba aastaid oleme teinud koostööd Tallinna lastehaiglaga, nii ka tänavu. Sel aastal lööb kaasa ka Koit Toome, kes kutsub väikeste patsientide ning nende perede heaks oma panust andma. 

Oled juba üle kahe aasta Coca-Cola Company Baltikumi avalike suhete juht ja vastutad firma korporatiivse maine, turundus- ja brändikommunikatsiooni, valitsus- ja partnersuhete ning meediasuhtluse eest üle kogu Baltikumi. Kas sa palun võiksid meile selgitada, milles seisneb sinu igapäevane töö?

Lihtsalt öeldes on minu ülesanne läbi kõigi nende kommunikatsioonivaldkondade Coca-Cola Eesti inimestele lähemale tuua. Kuna oleme maailma üks tuntumaid brände, siis ümbritseb Coca-Colat teatav salapära, andes alust mitte alati tõele vastavatele müütidele. Näiteks töötan koos kohalike toitumisekspertidega selle nimel, et kättesaadav oleks tasakaalustatud info teadlastelt meie jookide koostisainete kohta, viin koos partneritega ellu erinevaid ühiskondlikke ning heategevusliku suunitlusega projekte, vastan ajakirjanike päringutele, toetan uute toodete turuletoomist jne. 

Milliseid isikuomadusi ja oskusi-andeid eeldab sinu töö?

Minu töö eeldab teadmisi kommunikatsioonist ning oskust näha tervikpilti. Kahtlemata läheb vaja ka head pingetaluvust ning oskust endale prioriteete seada, kuna tegeleda on vaja korraga väga erinevate asjadega, strateegiate loomisest igapäevaste kohtumisteni, sekka tekstide kirjutamine, ürituste korraldamine ning kolleegide nõustamine kommunikatsiooniküsimustes. 

Oled saavutanud juba väga noorelt suures rahvusvahelises ettevõttes niivõrd kõrge positsiooni. Milline sinu karjäär olnud on?

Mul oli õnn saada kommunikatsioonivaldkonnas korralikud ristsed – üle kuue aasta – rahvusvahelises suhtekorraldusagentuuris Hill&Knowlton, kus ma juhtisin siinse turunduskommunikatsiooni meeskonna tööd. Nõustasin väga nõudlikke rahvusvahelisi ja kohalikke kliente, nende seas näiteks Coca-Cola, Procter&Gamble, McDonald’s, Forum Cinemas, Fazer jne. Sellised kliendid oskavad küsida ja panevad ka konsultandi pingutama. Olin võrdlemisi noor, kui tollane Hilli juht Daniel Vaarik mulle selle rolli usaldas ning õppisin kiiresti, nii soovist usaldust õigustada kui ka selle tõttu, et nautisin oma tööd. Sealt viis tee ühel hetkel Coca-Colasse, kus olen taas väga palju õppinud, teejuhiks armastus oma töö ja kommunikatsiooni kui valdkonna vastu. Üle kümne aasta sellel alal on andud mulle võimaluse töötada koos säravate ja andekate inimestega, olen siiralt tänulik kõigile oma kolleegidele selle kogemuse eest.

Kas võib tõdeda, et selline ongi sinu unistuste töö?

Mulle meeldib kohtuda erinevate inimestega, õppida tundma kultuure, hoolitseda ettevõtete ja brändide maine eest, mis seda väärivad, ning viia ellu algatusi, millel on võime midagi meie elus ja ühiskonnas muuta. Lisaks ei ole midagi põnevamat, kui panna kokku üks meisterlik tekst. Ju see kõik ikka näitab, et kommunikatsioon on minu valdkond. Olen töös enda vastu väga nõudlik, seega parim motivatsioon minu jaoks ongi tulemuslik töö ise. See peab iga päev midagi pakkuma.

Mille vastu sa väljaspool tööaega kirge tunned?

Usun siiralt, et oma tööd teeb kõige paremini inimene, kes töö kõrvalt leiab aega ka perele ja sõpradele ning mitmekülgsetele huvialadele. Minu töö nõuab küll pikki tööpäevi ja küllaltki palju reisimist, kuid püüan pühendada aega ka oma liigagi paljudele kirgedele. Tegelen palju kirjutamisega, olgu siis tegemist blogi pidamisega, reisilugudega või toidu- ja elustiiliartiklitega. Järjest suuremaks huviks on saanud kokkamine ja reisimine, samuti olen olnud tegev mitmetes moe- ja stilistikaprojektides. Kinoskäigust ja heast raamatust ei ütle ka kunagi ära, rääkimata mulle oluliste inimestega ajaveetmisest.

Sa õpid ülikoolis meie arvates maailma ilusaimat keelt, see on itaalia keel. Kas sul on selle keele omandamisega seoses ka mõned tulevikuplaanid?

Tallinna Ülikooli romaani keeli ja kultuure õppima minna tuli kolm aastat tagasi mulle endalegi üllatusena, mingis mõttes oli see aga kauaaegse unistuse realiseerimine. Armastan väga itaalia keelt ning õpingud on andnud mulle väga palju teadmisi nii sellest keelest kui ka Itaalia ajaloost, kultuurist, tõlketeooriast jne. Sinna juurde ka sugulaskeelte – prantsuse ja hispaania – tundmise. Kummalisel kombel on näiliselt täiesti teise ala õpingud andnud mulle väga palju juurde ka kommunikatsioonitöös, võtame kasvõi semiootika, tekstide ja sõnumite sügavama mõistmise ja tõlgendamise kunsti. Kasutan juba praegu itaalia keelt aktiivselt, mul on Itaaliat tutvustav Facebooki leht MiItaalia, olen kirjutanud sel teemal palju artikleid jne. Ütleme nii, et minu elus on praegugi väga palju Itaaliat ning mõttes nii mõnigi plaan tulevikuks. Kõike veel öelda ei saa, kartes ära sõnuda, aga üks raamat on vägagi lähedane tulevikuplaan. 

Tekst: Krista Maldur

Fotod: Laura Kallasvee, Francesco Antonio de Caprariis

Artikkel ilmus ajakirjas Buduaar Shopping talv 2014