Glamuurset ametit pidav Nataly Pant: eraeluks mul aega pole

Energiast pakatav noor ja edukas Klubi Teater programmijuht Nataly Pant, kes on eluaeg aktiivselt spordiga tegelenud, aeroobikatreeneri ametit pidanud ning lisaks veel klubitantsija olnud, ei tea, mida tähendab vaba aeg, sest antud eluperioodil naisel lihtsalt polegi seda. Buduaar uuris Nataly huvitava elu kohta lähemalt.

Räägi palun natuke endast.

Olen põline Tallinna inimene, pea 30 aastat olen siin elanud. Enamuse oma elust olen elanud äärelinnas, millel on muidugi omad plussid ja miinused. Kooliajal pidin selle tõttu meeletult vara üles ärkama, et õigeks ajaks kooli jõuda, samas peale pikka tööpäeva on vaiksem keskkond lausa ideaalne. Olen lõpetanud Tallinna Kristiine Gümnaasiumi, kus omal ajal õppisid ka saatejuht Toomas Luhats, näitlejatarid Marilyn Jurman ning Tiina Tauraite, lauljatar Merlyn Uusküla ja tantsutrupi Egoist looja ja tantsutreener Kati-Ly Koit. Ülikoolis õppisin telekommunikatsiooni, ala, millest siis ei teadnud veel keegi midagi. Miks selline valik? Ütleme nii, et langesin väga hea müügitöö ohvriks. Samas on see andnud võimaluse töötada ühes väga suures rahvusvahelises Hiina ettevõttes, juhtides Eesti filiaali. Tänu sellele olen omandanud ka natuke hiina keelt ja tutvunud Hiina kultuuri ning inimestega.

Oled eluaeg sporti armastanud…

Jah, spordita ma oma elu ette ei kujutaks. Sain esimesed uisud, olles ise sel ajal vaid kaheaastane. Aeroobika, tantsimine, kergejõustik ning ekstreemspordivaldkonnast sukeldumine ja langevarjuhüpped – sport on see, mis mind õnnelikuks teeb. Mõnda aega pidasin ka BodyPump ning BodyCombat treeneriametit, kuid tõsise jalavigastuse tõttu tuli sellest loobuda. Seejärel sai minu põhihobiks tantsimine, millega ma antud hetkel niivõrd aktiivselt enam tegeleda ei jõua, kuid tantsimisest loobumine on minu puhul ilmselt võimatu. Tantsides ma puhkan, kõik mured, probleemid kaovad justkui ära, keha on vormis ja tähelepanu saab ka. Minu töö Klubi Teater programmijuhina on äärmiselt stressirohke ja kuna aega puhkamiseks eriti pole, tuleb leida võimalus, mis laseb ajul lühikese aja jooksul võimalikult maksimaalselt puhata, ja tantsimine on üks nendest tegevustest.


Milline näeb välja sinu tavaline tööpäev?

Alustan tööpäeva umbes kell 7 hommikul, kuna trenn on endiselt päevaplaanis ja hommik on selleks ainukene võimalus. Edasi kuni kella kaheksani õhtul on minu parimad sõbrad telefon ja arvuti. Esinejate organiseerimine, pressiteated, meeletu suhtlemine ja korraldamine - see on minu töö. Peale seda väike paus, sõidan koju, teen veel natukene tööd ja magama saan olenevalt päevast ühe ja nelja vahel öösel. Viimasel ajal olen üritanud ennast puhkama sundida, kuid see pole just kerge.

Aga vaba aeg, kas sul selleks üldse aega jääb?

Hetkel on vaba aeg minu jaoks olematu, sõpradega aias väike grillõhtu on kauge unistus. Kõlab ilmselt päris kohutavalt, kuid selline organiseerimine ja kiire elutempo on mulle alati meeldinud. Olen loomult väga aktiivne ja energiline. Minu töö on minu hobi, seega paljud miinused, mis teiste jaoks oleksid talumatud, on mulle nähtamatud. Kui peakski tekkima mõni hetk, mil saan endale pühenduda, siis kasutan seda trenniks ja magamiseks. Olen ise enamus nädalavahetused ööklubis kohal, seega uni on see, millest on alati puudu. Aga kui vaba aega piisavalt leiduks, siis tegelikult on mulle alati meeldinud kokata, maalida ja riideid disainida.

Kas ja kui palju jääb aega eraeluks?

Sellist tööd pereinimene teha ei saaks, eks see on ka minul tekitanud väga palju pöördumatut kahju. Muidugi tean, et mingi aeg peab hakkama rohkem iseendale mõtlema ja tegema neid valikuid, mis endale meeldivad. Mõnikord või siis tegelikult üsna tihti on nende valikute hind üsna kõrge, kuid ma usun, et kõige alus on see, kui ma ise oma tegemistega rahul olen. Küll siis õigel hetkel ka need õiged inimesed minu ellu ise tee leiavad.

Karin Karu