Hannah: “Välismaal elamine muudab mind paremaks inimeseks!”

25 kommentaari
Hannah: “Välismaal elamine muudab mind paremaks inimeseks!”

Kaunis eestlanna Hannah on end juba kolm aastat jaganud Eesti ja Inglismaa vahet, kasvatades oma populaarsust kiiresti mõlemas riigis. Buduaar vestles Hannahiga teemadel patriotism, igatsus ja välismaa.  

Kaunis eestlanna Hannah on end juba kolm aastat jaganud Eesti ja Inglismaa vahet, kasvatades oma populaarsust kiiresti mõlemas riigis. Buduaar.ee vestles Hannahiga teemadel patriotism, igatsus ja välismaa.

Kas igatsed ka midagi Eesti juures? 

Igatsen paljusid asju, põhiliselt oma perekonda ja sõpru, loomi, kodu, aeda…. Seda, kuidas Eestis kõik asjad kiiresti käivad, kõik saab sisuliselt ühe telefonikõnega korda aetud. Igatsen oma väikseid rituaalseid toiminguid, mis on seotud kodu ja Eestiga. Samuti traditsioone…, kuid õnneks tulen kõikideks tähtsateks traditsioonilisteks üritusteks alati koju. Mis puutub toitu, siis ei ole see asi sugugi nii hull. Eks maitsed ka natuke muutuvad ning samas – olen leidnud kõigele sarnase asenduse. Kuna Inglismaal on ikkagi pea kõik kultuurid esindatud, on võimalik väga lihtsalt soetada isegi nii kodujuustu kui kohupiima. Juuretiseleiba teen nagunii ise kodus…. Ainult korralikku rukkijahu pole Londonis veel leidnud, selle tassin leiva tarbeks Eestist kaasa.

Paljud noored tahavad maailma näha – kas Sa pooldad seda või mitte? Mis Sinule on välismaal elamine andnud?
Loomulikult pooldan. Maailma nägemine ja silmaringi avardamine on igale inimesele väga oluline. Näha, kuidas käivad asjad mujal, saada kogemusi, tunnetada konkurentsi, et pingutada rohkem, et omandada teadmisi, mida hiljem kodus edukalt ära kasutada. Ja loomulikult sallimine, viisakus, rõõmsameelsus…. Mida ikka välismaal väga palju kohtab – juba ainuüksi sellepärast tuleks minna ja käia –, et ise paremaks inimeseks muutuda.

Kas välismaal on elu parem kui Eestis? Seda ju paljud välja rändavad inimesed loodavad…
Mis on parem? See parem elu? See on väga suhteline mõiste. Rahulolu peab iga inimene ikka enda sees leidma. Seda ei saa pakkuda üks või teine maa. Kui konkreetselt rääkida Inglismaast või Londonist, siis on seal elu kindlasti mitmekesisem, sest inimesi on rohkem, kultuure ja võimalusi on rohkem. Kuid kas see teeb elu paremaks? Kahtlen. Ka metsas või järve kaldal, kesk rahu ja vaikust võib tunda, kui hea on elu – see sõltub ikka inimesest ja tema soovidest ning ootustest elule.

Kas oskad kohe niimoodi välja tuua ka mõne suure erinevuse Eesti ja Inglismaa vahel?
Liikluskultuur. Kui räägitakse, et Londonis on ummikud, siis mina väidan vastupidist. Londonis on autojuhid niivõrd hoolivad ja arvestavad, et ummikuid ei teki. Seevastu Eestis…. Meil on ikka veel pikk maa selle hoolimise ja arvestamseni. Sallimatus ja enesekesksus on see, mis meie liiklust iseloomustab.

Kaua plaanid veel Inglismaal olla? Kas Eestisse tagasi elama ei tõmba?
Ma olen suutnud päris hästi oma elu kahe riigi vahel jagada. Olen praegugi natuke aega Eestis ning suvel on seoses esinemistega palju reisimist. Juuni alguses olen Hispaanias ja sealt edasi USA’s ning juulis kindlasti üks väga vinge kontsert Eestis.

Kuidas on Sul lood rahvuslusega? Kas tunned end eestlasena?
Loomulikult tunnen ennast läbi ja lõhki eestlasena ning seda ei muuda küll mitte miski. Ma armastan seda maad, meil on nii palju pakkuda, mida loodan, et järjest oskuslikumalt oskame ära kasutada. Tõelist kokkuhoiutunnet olen kogenud laulupidudel ning seda on raske kirjeldada või mõnele välismaalasele edasi anda. See on üks hea tunne.

Kas Sinu hinnangul on eestlased patriootlikud? Kui võrdled neid näiteks inglastega – kumb rahvas on rohkem kokkuhoidlikum ja rohkem oma maa armastaja?
Patriotism ja kokkuhoidmine ei ole minu teada sünonüümid. Mõni võib küll jäägitult oma maad armastada, olles samal ajal täielik erak. Samas, kui vaatan kaubandust, tundub mulle, et eestlased eelistavad rohkem kodumaist, seda eriti just toidu puhul, ning selle üle on ääretult hea meel. See, et inimesed hoolivad, mida nad suhu panevad ning kust see pärit on. Selline suhtumine annab ka meie taludele rohkem põhjust õitseda ning maaelul elavneda. Arvan ka, et eestlastel on kergem kokku hoida, kuna meid on lihtsalt vähem ning see kokkuhoidmise tunne tekib lihtsamalt. Viie sõbraga on ju ikka lihtsam sidet ja ühist keelt leida kui viiekümne sõbraga. Samuti on inglastel ikka väga palju sisserändajaid, nad lihtsalt ongi olukorras, miks nad peavad sallima rohkem kultuure ning eri rahvusi ning oma meeletu partiotismi rõhutamine mõjuks sellises kontekstis ebaviisakalt ja solvavalt. Samas peaks me rohkem omasid toetama… , ka siis, kui neil ei lähe kõige paremini. Aga see on õnneks muutumas. Seega – ärme võrdlegi end brittidega, vaid oleme head ja sallivad ning kokkuhoidvad.

 

 

Getter Lukjanov

Sarnased artiklid