Indrek Galetin: Ma ei ole staarfotograafi nime üle uhke

Buduaar uurib komeedina taevasse tõusnud fotograaf Indrek Galetinilt (20), kuidas ta on toime tulnud kiirelt sülle sadanud tuntuse võlude ja valudega? Kuidas ta suhtub kriitikasse ja oma meedianimesse – staarfotograaf ning millised on tema tulevikuplaanid.

Mis sind meediatähelepanu juures kõige rohkem häirib?
Sellele järgnevad eelarvamused, laim, viha ning see, et pean taluma mulle täiesti tundmatute isikute kommentaare ja kriitikat. Ma ei loe netikommentaare, aga olen kursis kõigega, mida minust räägitakse. See-eest positiivset tagasisidet on palju ja see korvab kõik ning annab tohutult jõudu. :)

Mida ütled neile, kes sinu tegemisi laimavad ja kritiseerivad?
Kriitika on hea ja kasulik, aga ainult juhul kui sellele kaasneb ka konkreetne ja õigustatud põhjendus. Mind isiklikult tundmata ja põhjuseta laimamine ning seljataga rääkimine ajab vahel vihale.

Miks võtsid oma esimese isikunäituse „Amour - Vahet pole” nii suurelt ette? (See oli fotonäitus, kus tuntud inimesed poseerisid Indrekule peaaegu alasti ning mille tulu läks aidsi ennetuskeskusele)
Tähelepanu saamine oli täiesti taotuslik, sest tegemist oli heategevusnäitusega, millega kaasnes ka oksjon. Selleks, et pildid võimalikult suure summa eest ära ostetaks, pidin ma neid ka promoma. Kõik läks üleootuste hästi ja oksjon õnnetus. Annetasin aidsi ennetuskeskusele 128 000 krooni. Siinkohal tänaks kõiki kaasosalisi ja abilisi!
Kindlasti ma jätkan tulevikus oma rada ja tahan, et minu tööd oleks võimalikult avaralt eksponeeritud. Arvan, et fotograaf ei tohiks olla ainult nimi, vaid selle taga peaks olema ka isik. Mulle ei meeldi teha fotonäitusi niiöelda „sahtlisse”. Võrdlen ennast artistiga, kes teeb muusikat oma kuulajatele. Soovin, et minu fotonäitused pakuksid võimalikult paljudele rõõmu ja silmailu.

Kuidas suhtud nimesse staarfotograaf?
Staarfotograafi nime on mulle pannud meedia ja ma ei ole selle üle uhke. Tean, et tänu sellele tuntakse mind paremini ära, aga kahjuks on see ka üks põhjustest, miks mind laimatakse. Arvan, et see eesliide sobiks rohkem reality showde kategooriasse. Korrektselt oleks õige kasutada hoopis sõna staarifotograaf ehk siis see, et ma pildistan staare, mitte ei ole ise staar.

Kui kõrgeks hindad enda fotograafia taset?
Oma vanuse kohta olen kindlasti juba väga palju saavutanud. Mul on äärmiselt hea meel, et minu töid hinnatakse ja see läheb teistele korda. Sellegi poolest arvan, et ma ei ole veel professionaal ja mul on veel palju õppida ning areneda. Olen noor ja roheline.

Kes on su iidolid?
Eestis tegutsevatest fotograafidest meeldib mulle Madis Palmi, Viktor Koškini ja Laura Kallasvee looming. Madis on üks väheseid fotograafe, kellel on oma stiil. Olen jälginud tema tegemisi juba ammu ja hindan teda väga. Viktor on ristitud „Valguse jumalaks” ja seda ta ka kindlasti on. Tema aktifotod on suurepärased. Laural puhul meeldivad mulle tema silmapaistvad fotoseeriad ja kindel käekiri.
Välismaa omadest kindlasti David Lachapelle, kellel on säilinud ainult temale omane stiil. Rohkem kui teised tema kaasaegsed kunstnikud, on tema pühendunud päris oma fotomaailma loomisele. Maailma, mis allub ainult tema reeglitele.

Millised on tulevikuplaanid?
Plaane on väga palju. Seoses sellega, et olin mais Eurovisioonil EBU (European Broadcasting Union) ametlik fotograaf, on tulnud huvitavaid ettepanekuid. Kindlasti on plaanis võimalusel suunduda ka välismaale õppima, rohkem kogemusi ja tutvusi saama. Sügisel aga tuleb mitu suurt ja intrigeerivat fotonäitust, millest üks on - Amour Vol. 2! ;)

/Toimetas: Merlyn Uusküla/