Iris Tomson araabia rikaste elust, islamist ja ilusatest asjadest

42 kommentaari
Iris Tomson araabia rikaste elust, islamist ja ilusatest asjadest

Ajal, mil üks osa läänemaailmast ei oska seisukohta võtta, kust jookseb piir islami kultuuri ja al-Qaeda vahel, on iga aruka inimese kohus nendel teemadel isiklikku arvamust omada. Buduaari suveajakirja kaant kaunistab Iris Tomson, kelle teiseks koduks on viimased 13 aastat olnud araabia riigid.

Ajal, mil üks osa läänemaailmast ei oska seisukohta võtta, kust jookseb piir islami kultuuri ja al-Qaeda vahel, on iga aruka inimese kohus nendel teemadel isiklikku arvamust omada. Buduaari suveajakirja kaant kaunistab Iris Tomson, kelle teiseks koduks on viimased 13 aastat olnud araabia riigid. Iris  on televaatajale tuttav ka Kanal11 menukast telesaatest “Minu imeline elu”. 

“Minu jaoks oli see armumine esimesest silmapilgust,“ ütleb Iris põhjuseks, kuidas tavalisest turismireisist sai alguse tema islami elu. Aastatel 1998–2001 elas Iris Araabia Ühendemiraatides Dubais, kus tegeles peamiselt modellindusega. 2001. aastal kolis reisimist armastav noor daam elama Bahreini kuningriiki, kus töötas kuni oma mehega tutvumiseni Gulf Airi stjuardessina. Praegu on Iris kodune ning reisib Eesti ja Bahreini vahet. Irise abikaasa Zuhair on Bahreini kuningriigi väga mõjuka perekonna liige ning neil on ühine 8-aastane poeg Adam. Araabia Ühendemiraatide kuninglik perekond kuulub juba aastaid kaunitari sõpruskonda ning selle pere šeikadest ehk Euroopa mõistes printsessidest said aastate eest Irise lähedased sõbrannad. “Tänu neile sain algusaastatel väga tugeva ettevalmistuse elementaarsetest käitumisreeglitest kuni araabiakeelsete viisakusväljenditeni araabia riigis vastupidamiseks,“ pajatab kaunis eestlanna oma teekonna algusest islamikultuuris. Iris veetis aega nii Zabeel palees kui maal farmides, millest üks kuulus populaarse lennufirma omanikule, šeik Ahmed Bin Saeed Al Maktoumile.  

Sellest põnevast intervjuust saad lugeda Irise kohanemisest islamiga, mitmenaisepidamise tagamaadest, islami pulmadest ja araabia rikaste elust.

Kuidas sattusid Dubaisse elama?
1997. aastal pärast keskkooli asusin elama Helsingisse, kus sain võimaluse minna puhkama populaarsesse sihtkohta Dubaisse, Araabia Ühendemiraatidesse. Hetkest, mil maandusin Sharjah’ lennujaamas – soe ja meeldiva aroomiga õhk, palmid, omapärased ehitised, riietus, palvusele kutse… – armusin ma senitundmatusse araabia riiki, millest nii vähe räägiti, kuid olin valmis seda lähemalt tundma õppima. Esialgu olin plaaninud oma puhkuse kaheks nädalaks, kuid alates 1998. aasta detsembrist on sellest riigist saanud minu teine kodu.

Kuidas sa sealse kultuuri omaks võtsid?
Tollal oli käeparast väga vähe materjali, mis oleks aidanud mõista araabia kultuuri ja ühiskonda ning see oli nagu pea ees tundmatusse vette hüppamine. Kuid olin noor ja seiklushimuline ning kindlasti aitas kaasa positiivne ellusuhtumine ja uute kogemuste omandamise tahe. Kõik see oli minu jaoks äärmiselt huvitav! Armusin esimesest silmapilgust! Alguses asusin väga lähedastesse suhetesse kuningliku perekonnaga, tänu millele sain väga tugeva ettevalmistuse araabia riigis vastupidamiseks. Kerge oleks oma käitumist jälgida mõnes muldonnis elava beduiini juures, kuid kõrgklassi kuuluvat haritud araablast ja lääne inimest lahutab vaid õrn piir, mida on raske määratleda. Neid võiks võtta kui omasugust, kuid valesti käitumisel võib see raskesti kätte maksta.

Millised olid alguses kõige suuremad erinevused või takistused, mis segasid sul sisseelamist?  
Kõige suuremaks takistuseks pean sealses ühiskonnas valitsevat dualismi ehk kas määrav on modernistlik või traditsiooniline mõtlemisviis. See võib väga palju eksitada õhtumaalast, kelle jaoks on raske määratleda üleminekut modernistlikust mõtteviisist traditsioonilisele mõtlemisviisile. Üha enam omandatakse haridus väljaspool araabia riike – mujal aga pannakse suurt rõhku kainele mõistusele ja alahinnatakse vaimseid väärtusi –, armastatakse läänelikku rõivastust, meelelahutusi ja liberaalset mõtteviisi. Kuid samas nimetatakse seda ajaga kaasaskäimiseks, mitte läänestumiseks ning võib märgata, et araablased oleks justkui kahestunud isikud, kes otsivad kohta kahe väärtussüsteemi vahel. Tihti mõlgutasin mõtteid, et kes nad siis tegelikult olla tahavad. Või mängivad suurt rolli hoopis hetkeemotsioonid või subjektiivne lähenemine elule… Teiseks suureks takistuseks oli keel.

Mis sulle islami kultuuri juures meeldib?
Sealt võiks õppida vaimseid ja inimlikke väärtusi, nagu perekonnast, vanematest ja eakamatest inimestest lugupidamist. Lisaks hindavad nad pikaajalist sõprust, mida võiks klassifitseerida kallite varade gruppi. Südamepõhjast tulev suuremeelsus, külalislahkus ja abivalmidus on lausa kadestamisväärt. Araablased on uhked oma traditsioonide üle ning tänu islami usule on neil ühed ja samad uskumused, mis ei tunne riikide ega klasside piire. Vaatamata sellele, kui jõukad inimesed on, üllatavad nad oma lihtsusega, mida ma pean väga suureks ja suursuguseks omaduseks, sest ühel päeval, kui me kõik siit ilmast lahkume, teeme seda täpselt sellistena, nagu siia sündisime.

Millised on islami mehed – mille poolest erinevad nende arusaamad ja väärtushinnangud meie meeste omadest?
Mees jääb alati meheks, mis iganes maailmaosas ta asub. Välja võin tuua vaid ainukese märkimisväärse erinevuse: mehed on seal rohkem dramaatilisemad, millest sünnivad sügavalt dramaatilised olukorrad. Et seal vastu pidada, peab oskama mängida erinevaid mänge ning täitma ühes ja samas mängus erinevaid rolle. Üldiselt on araabia mehel ja araabia mehel vahe ning õnneks on mul kogemusi vaid väga hoolivate meessoo esindajatega ja loodan, et oma poega kasvatades oskan kahe üsna erineva väärtussüsteemi vahel leida sünteesi. Koraanis on meeste kohta selgelt öeldud, et parimad mehed meie hulgast on need, kes on oma naistele parimad!

Kuidas sa oma mehega tutvusid?
06.06.2001 pärastlõunal maandus Frankfurdi-Bahreini lennuk, kotis olid mul uued kingad, mis ilmtingimata vajasid väljaminemist, ning suundusin itaalia restorani sõpradega kohtuma. Seal ta oli, minu tulevase lapse isa. Tema esimesed laused olid pisut veidrad, et “teil on samasugune telefon nagu minul ja kas ma võiksin sinna saata kutse lõunale“. Edasi käis kõik väga kiiresti – usuline abielu ning lapse sünd.

Kas vastab tõele, et igal araabia šeigil ja rikkal mehel võib olla mitu naist?
Jah, vastab küll. Ma olen palju kuulnud negatiivset suhtumist polügaamiasse ehk mitmenaisepidamisse ja tihti kostab negatiivseid vastulauseid õhtumaalaste seast. Mis on aga seadusliku polügaamia ja ebaseadusliku polügaamia vahe? Tihtipeale on inimeste elud erinevad ning selle asemel et mees peaks oma loomuse tõttu kasutama prostituute või pidama armukest, võib tal olla seaduslikult teine naine. Islamiusus on mehele lubatud seaduslikult neli naist, keda ta peab võrdväärselt kohtlema. Polügaamia on kohustus ja vastutus, näiteks on paljudes araabia riikides juba vaja eriluba – mees peab suutma tõestada, et on võimeline ülal pidama rohkem kui ühte naist. Keegi kedagi vägisi ei sunni, sest kõik naised peavad sellega nõus olema, nad on legaalsed ning kasvatavad oma lapsi turvaliselt. Miks teha sellest probleemi läänemaailmas, kui nendel on kõik osapooled rahul? Pigem leian, et probleem on hoopis õhtumaalastel oma armukestega, kes jäävad tihtilugu murtud südamega kaotajaks.

Kas sul on araabia maades mingi teine nimi? Miks sa ei kanna mehe perekonnanime?
Zahra (araabia keeles “lill“) on minu araabiakeelne nimi. Abielludes islam nimemuutust ei luba. Naisele jääb nimi, mille ta sündides sai.  

Räägi meile, millised on islami peod ja tähtpäevad. Kas õhtumaalaste traditsioonilisi tähtpäevi ka tähistatakse?  
Kõige olulisem on ehk püha kuu ramadaan ehk paastukuu, mis algab kuu loomise ajal ning kestab umbes 30 päeva. Ramadaani ajal on keelatud päikesetõusust päikeseloojanguni süüa, juua, suitsetada ja seksida. Ramadaanikuu on ka palvetamise, mõtiskluste ja endasse vaatamise kuu, mil moslemid püüavad paastuga puhastada nii oma keha kui ka hinge. Olen selle läbi teinud ja julgen tunnistada, et raske see oli, aga fantastiline kogemus ning pigem tekitas see pühademeeleolu, sest iga päev päikeseloojangul kogunes suur pere kokku ja asus suure tänulikkusega rikkaliku toidulaua taga õhtustama. Ramadaanikuu lõpul ehk siis ramadaanikuule järgneva kuu esimesel päeval peetakse islami püha Eid al-Fitr, mis tähistab paastukuu lõppu ning mida võiks võrrelda jõuludega. Pere on koos, tehakse kingitusi, kantakse uusi rõivaid, lastele antakse uued rahatähed ning annetatakse vaestele toitu ja raha. Tuttavatele saadetakse lilli, komme või parfüüme. Kaks kuud ja kümme päeva pärast Eid al-Fitr’i tähistatakse Eid al-Adha’t, mis on ohverdamise püha, kus tähistatakse palverännaku Hadz’i lõppu, veristatakse lammas ning jagatakse see sugulaste, tuttavate ja vaeste vahel. Muhameedlaste perekonnaelus mängivad olulist rolli lapse sünd, traditsiooniliselt kohustuslik poisi ümberlõikamine, pulmad ja laste sünnipäevad.

Sa oled rikka mehe naine, aga kõik araablased pole kaugeltki rikkad. Kas on mingeid reegleid, mida vaesed rikastega suheldes järgima peavad? Kas vaene võib kunagi ka ülemasse klassi tõusta ja mida ta selleks tegema peab?
Inimesed jagunevad araabia maades nelja klassi: kõrgklass, kuhu kuulub kuninglik perekond ning rikkamad ja mõjukamad perekonnad; teises klassis on juhtivatel kohtadel olevad õhtumaalased, kolmandas klassis asuvad vaesemad araablased ning viimasesse klassi kuulub odav tööjõud Aasiast. Eri riikides on ühiskonnaklassidel erisugused eelisõigused ja eluviisid, kuid kõik klassid lepivad olukorraga ja pingeid klasside vahel pole. Kõrgklassi ja viimase klassi vahel on tugev piir ja kindlasti ei toimu erilist liikumist esimese ja teiste klasside vahel. Aktiivne liikumine võib toimuda teise ja kolmanda klassi vahel ning viimasel klassil võib liikumine toimuda kolmanda klassi vahel. Igasugune liikumine esimese ja viimase klassi vahel on välistatud. Araabias on väga solvav, kui palutakse kellelgi teha midagi, mis ei vasta tema seisundile. Kui kõrgklassi kuuluv naine ajab klaasi vett ümber, ärge lootke, et ta koristab selle ise ära – selleks on teenijad. Hommikul tõustes tuuakse hommikusöök koos värske ajalehega voodisse, riided on valmis ja isegi juuksed kammitakse ära. Kõrgklassi mehed jätkavad oma päeva kontoris ja naistel on tavaliselt vaba aeg, mil nad tegelevad näiteks hobidega. Lõuna- ja õhtusöögilauas saab pere jälle kokku. Kõrgklassi kuuluv naine on väga hellitatud, tal on mitu teenijat, autojuht ja lapsehoidja. Oma päeva sisustab ta oma lemmiktegevustega, šoppamisega, sõpradega koosolemisega, kodu sisustamisega, spaa või tervisekeskuse külastamisega jm, populaarsed on erinevad organisatsioonid või heategevusprojektid. Tuntud ja jõukamasse perekonda kuulumine tagab inimesele, et teda ühiskonnas hinnatakse ning tema lapsed ja lapselapsed on kindlustatud. Maine ja usaldus on väärtused, mida araablased hindavad. Ettevõtete ehk kahe mõjuka perekonna vahel toimuvad suured tehingud, aluseks vaid pikaajalised suulised kokkulepped ja hõimusidemed. Kui kuninglik perekond hoolitseb riigi heaolu eest, siis rikkamad perekonnad on oma hõlma alla võtnud kolmandasse klassi kuuluvad araablased, kelle eest hoolitsetakse ning keda võimaluste piires aidatakse.

Milline on rikaste elu Dubais nende kardinate taga, kuhu turisti silmad ei ulatu?
Kunagisest beduiinikülast on mõnekümne aastaga saanud moodne linn ehk kaameli seljast otse luksusauto tagapingile. Neil on uhked paleed, neid ümbritsevad lopsakad ja rohelised aiad, mida kaunistavad värvilised paabulinnud ja tehisveekogud. Ei ole uudis, et palee kompleksi kuulub golfiväljak, loomaaed, peosaal, külalistemaja, suured basseinid ja suursugune autopark – just name it. Paleed ja selle ümbrust hoiavad korras India, Bangladeshi või hoopis Filipiinide päritolu võõramaatöölised.

Kas araabia naised teevad tööd?  
Islam ei keela naistel töötamast, kuid neil on õigus olla kodus ning mehe kohustus on naist ja majapidamist üleval pidada. Naise kohustus on mehe eest hoolitsemine, kodu korrashoidmine ja laste kasvatamine. Viimased kaks on tänapäeval asendatud Aasia tööjõuga, sest isegi vaesemates majapidamistes on teenijad, rääkimata siis jõukamatest peredest, kus on olemas nii kokad, toapoisid, lapsehoidjad, turvamehed, aednikud kui ka autojuhid. Tänapäeval on hariduse saanud naised väga aktiivsed ja otsuste langetamisel on neil üsna palju võimu. Mida vanemaks naine saab, seda enam peetakse temast lugu.

Kas araabia keelt on raske õppida?
Olen osalenud mitmel kursusel, kuid kõige parem oli araabia keelt õppida rääkides oma ämmaga, kes sõnakestki inglise keelt ei oska. Keeletundmine – kas või natukenegi – tuleb sealses ühiskonnas kasuks, sest siis tunnevad araablased ennast meelitatuna ning see aitab sõlmida sõbralikke suhteid. Araabia kõnekeel erineb araabia kirjakeelest ning keel ise on teiste keeltega võrreldes üks raskemaid ning on jäädavalt üks suurematest kultuuriväärtustest kõikidele araablastele.

Sul ja su mehel Zuhairil on kaheksa-aastane poeg Adam. Millised on need väärtushinnangud, mida islami kultuuris isa pojale edasi annab või õpetab? Kas sul on mõned teistsugused arusaamad, mille üle te vaidlete lapse kasvatamise juures?
Araablased armastavad lapsi väga ning nii naised kui ka mehed näitavad seda avalikult välja. Lapsi kasvatatakse keskkonnas, kus alati on inimesed, kas siis õed-vennad, sugulased või teenijad, mis on vastupidine läänemaailmaga, kus rõhutatakse maast madalast iseseisvust ja enesekindlust. Araabia lastele õpetatakse ühesuguseid väärtusi ning nende lapsepõlvekogemused on sarnased. Täisealiseks saades sõltutakse oma vanematest ning lapsed ei ole suutelised iseseisvalt otsuseid langetama. Üldiselt on lapsed väga viisakad ja nende kasvatus käib piitsa ja präänikuga, psühholoogilist ja häbistavat karistust ei pooldata. Isa on kodus perekonnapea, kuid ikka on nii, et naised kasvatavad järeltulevat põlvkonda ning isade roll on tagada selleks sobiv keskkond (kodu, hea haridus ja ümbritsev keskkond). Pooldan väga, et lapsi õpetatakse maast madalast austama vanemaid inimesi ja oma perekonda, millega iga vanem tagab tulevikus ühiskondliku turvalisuse.

Mis on sinu lemmiksöögid araabia köögist? Kas valmistad ka ise araabia sööke?
Eriti meeldib mulle araabia köögis lambaliha ning lemmiktoitudeks on harira ehk lambalihasupp kikerhernestega, tagine ehk hautatud lambaliha rosinate ja mandlitega (populaarne Maroko köögis) ning magusast on omapärane ja vaieldamatu lemmik um ali, mille valmistamiseks on vaja lehttainast, piima, vahukoort, rosinaid ja mandleid, kaneeli ja suhkrut. Araabia toidud on hästi värvikad, mitmekülgsed ja maitseainerohked. Minu lemmikuteks on toiduvalmistamisel kardemon, nelk, kaneel ja ingver. Eriti eksootiline toiduelamus on mul lambaajuga – seda pakkus mulle üks vana naine ja kuna see olevat nende traditsioon, et noor pruut peab seda sööma, muidu ei ole tema elus abieluõnne, ei olnud ju mul valikut.

 

Araabia pulmad
Suvi on eestlaste lemmikaastaaeg, mil abielluda. Igaüks meist teab, milline peab olema üks tore ja õige eesti pulm. Aga milline näeb välja araabia pulm ja mis sellele eelneb? Palusime Irisel sellest lähemalt rääkida.
Prohvet Muhammed on öelnud: naised ja mehed on nagu teineteise kaksikpooled, nad vajavad teineteist, et olla täiuslikud. Seda päeva, kui teineteisele öeldakse jah-sõna, võiks nimetada täiuslikkuse sünniks, sest mees vajab naist ja naine vajab meest, ilma teineteiseta ei saa nad täisväärtuslikku elu elada! Islami pulmad on nagu muinasjutt ning vaatamata sellele, et pulmapeoga ei tohi liialdada ja igaüks peaks selle korraldama vastavalt oma võimalustele, on need siiski tõusnud elus märkimisväärsele kohale ning paraku ägab nii mõnigi raske võlakoorma all, et uhkeldada suursuguse üritusega.

Kõigepealt peetakse kihlus väljavalituga, kus kuulutatakse välja, et see naine on võetud ja teised ei tohi naisele ettepanekuid teha. Kihlus on faas, kus mehe ja naise elus tegelikult midagi ei muutu, sel ajal õpitakse teineteist väga primitiivsetel alustel tundma. Käiakse restoranis, kinos, kuid alati on noorpaariga kaasas kas naise vend või muu järelevalvaja (ei kehti kõigi kohta). Kui tegemist on jõukama perekonnaga, on tavaline, et kaasaks eelistatakse kedagi, kes kuulub suguvõsasse, et varandus jääks perekonda. Kuninglikus perekonnas tuleb tihti ette, et abiellutakse naaberriigi kuningliku perekonnaliikmega – selle eesmärk on tugevdada riikidevahelisi suhteid. Vaesemates perekondades jätkub vana traditsioon, et ema hakkab pojale või tütrele sobivat kandidaati otsima esialgu suguvõsast, siis lähemate tuttavate kaudu. Kuna araabia pered on paljulapselised, õige kandidaadi leidmisega kaua aega ei lähe.

Sobiv pruut valitud, minnakse perekonnaga rääkima ning positiivse otsuse korral toimub kihluspidu. Vastavalt peigmehe jõukusele kingitakse pruudile kulda ning nii kihlus- kui pulmapeo eest tasub tavaliselt mees. Enne abielu tehakse vereanalüüsid, et ei sünniks vigaseid järeltulijaid, ning uuritakse mõlema tervislikku seisukorda, et hiljem ei tekiks ebameeldivaid üllatusi. Kihlus peetud, kokkulepped varanduse ja edaspidise elu osas ehk abieluleping sõlmitud, kodu soetatud – pulmad peetakse alles siis, kui kõik vajalik tulevaseks eluks olemas –, tutvumisfaas edukalt läbitud, jääbki järele suur sündmus ehk pulmad. Juhul kui pruut kihluse tühistab, peab ta peigmehele kogu kulla tagastama, kuid kui juhtub vastupidi, jääb see pruudile valurahaks. Edasine sündmus ei ole tähtis mitte ainult noorpaarile, vaid seda võiks nimetada kahe perekonna ühinemiseks.

Pulmadele eelneval õhtul puhastatakse pruut kõigist kehakarvadest, välja arvatud juuksed ja ripsmed/kulmud, ja pruudi jalad-käed kaunistatakse hennaga. Hennaõhtule on kutsutud vaid naised ning seda võib pidada tagasihoidlikuks versiooniks õhtumaalaste pulmaeelsest tüdrukuteõhtust. Pulmapäeva hommik algab nagu igal pruudil üle maailma meikimise ja juuksuriga. Kuna pulmade rituaal on väga lai, siis räägin sellest traditsioonist, mida järgib minu abikaasa suguvõsa. Mõlema jaoks on kutsutud meessoost tunnistaja ja paaripanija ning seaduslik abielu kinnitatakse allkirjadega. See on moment, kus naisel on viimast korda võimalus esitada oma tingimused edaspidiseks eluks (näiteks et lahutuse korral tuleb maksta teatud summa või et lapsed jäävad naisele või hoopis, et talle ei tehta takistusi õppida ega töötada jne) ning need kirjutatakse tunnistajate juuresolekul üles ja kinnitatakse allkirjadega. Tseremoonia võib läbi viia kas kohtus või vaikselt elamisruumides, kus loetakse koraani ja küsitakse mõlema nõusolek Allahi ees, sest on patt sundida kedagi vägisi abielluma. Tavaliselt toimub pulmapidu meestele ja naistele eraldi ning peole kutsutakse peaaegu kõik tuttavad, sugulased ja muidu lähedased inimesed.

Olen olnud väga paljudes traditsioonilistes pulmades, mis on tõesti välja näinud nagu muinasjutt ning panevad iga pruudi ennast tundma printsessina. Viimati käisin ühe araabia moelooja tütre pulmas, kus pidu algas moeshow’ga ning lõpus tuli lavale pruut, kes kõndis seal edasi-tagasi – see pidavat õnne tooma. Saalis lendasid linnud ja värvilised liblikad, mis on sealses ühiskonnas eriti eksootiline. Lava oli ehitud erinevate lopsakate lilledega ning iga külaline sai kingituse (see on laste sünnipäevadel ja pulmades tavapärane, et kingid külalistele ise midagi). Pruutkleitide hinnad on kõrgklassis utoopilised ja sellest ei armastata rääkida. Pruuti kaunistab mehe kingitud ehtekomplekt (kõrvarõngad, kaelakee, käevõru ja loomulikult unistuste sõrmus). Pärast väikest etteastet tuleb pruuti tervitama peigmees. Suures pulmaruumis on näha sigimist-sagimist, et kõik naised oleks peigmehe saabumise ajaks kaetud, sest enamikul on seljas maailmakuulsate moeloojate uhkematest uhkem haute couture ning see on tihtipeale silmatorkavalt paljastav. Kuid just selleks, et särada saaks, on sellised üritused teretulnud. Noorpaar tervitab teineteist ning rohkete rõõmuhõisete taustal teevad nad oma esimese lähestikuse tantsu. Loobitakse raha, palvetatakse noorpaari eest, tervitatakse, õnnistatakse, kuni peigmees lahkub. Seejärel algab rikkalik õhtusöök ja mitmekülgne programm, mis kestab hommikutundideni.  

Buduaar Shopping suvi 2011