Ivo Linna lauljakarjäär sai alguse varieteedes

Ivo Linna on mitmekülgne mees. Enne, kui temast laulja sai, katsetas ta nii mõnegi ameti ära. Uurisime mehelt, mis ametitest oli ta lapsena võlutud ning kuidas ja kui kaua võttis aega tee lauljakarjäärini.

„Väikese poisina olin  ma võlutud mitmetest erinevatest ametitest. Kõigepealt tahtsin saada veoautojuhiks, kuna meie naabril oli uhke Ameerika veok. Pärast seda avastasin enda jaoks kriminaalromaanid, mis tekitasid soovi saada detektiiviks. Hiljem hakkasin huvituma trompetist ning kujutasin end ette järgmise Louis Armstrongina. Lõpuks aga sain aru, et minust ei ole asja nendeks ametiteks,“ meenutab laulja.

Ivo kujunemine professionaalseks lauljaks võttis aega aastaid ning lauljaametit hakkas mees pidama alles 20ndates eluaastates. „Pärast sõjaväge oli mu elu ikka väga raske, ei olnud riideidki, mida selga panna. Otsustasin hakata leiba teenima lauljana. Algul laulsin mitmesugustes varieteedes, hiljem põhiliselt Viru restoranis ning varietees, pärast seda olen olnud vabakutseline,“ räägib Ivo enda lauljakarjääri algusaegadest.

Ennem aga, kui laulmine sai Ivo põhitööks, pidas ta ka mitmeid teisi ameteid. Näiteks on ta olnud ehitustel abitööliseks, samuti on ta abiks olnud arheoloogilistel väljakaevamistel. Töötanud Eesti raadio toimetajana, administraatorina ning ETV režissööri assistendina.

Kuidas suhtusid aga Ivo vanemad poja ametivalikusse? „Lõppkokkuvõttes suhtusid nad pooldavalt, aga alguses, eriti pärast sõjaväge, vaadati sellise ameti peale hirmuvärinaga,“ meenutab laulja.

Kui mitte laulja, siis kes? „Kui ma ei oleks laulja, siis võiksin töötada näiteks muuseumis, raamatupoes või siis plaadipoes, ka rauapoes töötamine tuleks kõne alla. Valiksin just sellised poed, kuna ma külastan neid kõige tihedamini,“ tunnistab Ivo Buduaarile.

Autor : Annika Ülejõe, Buduaar.ee toimetaja