Jalutamine hoiab mõistuse kaua selge

Eakad naised, kes liiguvad regulaarselt, kannatavad märgatavalt vähem vanusest tingitud kognitiivsete häirete all, selgub värskelt avaldatud uurimusest. üle 70-aastastel naistel, kes liikusid vähemalt 6 tundi nädalas, vähenes risk vaimsete häirete tekkimiseks 20%, võrreldes eakaaslastega, kes ei jalutanud.

Eakad naised, kes liiguvad regulaarselt, kannatavad märgatavalt vähem vanusest tingitud kognitiivsete häirete all, selgub värskelt avaldatud uurimusest. üle 70-aastastel naistel, kes liikusid vähemalt 6 tundi nädalas, vähenes risk vaimsete häirete tekkimiseks 20%, võrreldes eakaaslastega, kes ei jalutanud.


Bostoni haigla ja Harvardi ülikooli teadlaste poolt 22. septembril ajakirjas Journal of the American Medical Association avaldatud uurimuses võrreldi esmakordselt teaduslikult jalutamise ning vaimse võimekuse omavahelist seost. Seni on aktiivse elustiili positiivne mõju tõestatud südame- ja veresoonkonna ning kopsuhaiguste haiguste ning  diabeedi puhul. Uuringusse oli haaratud ligi 19 000 naist vanuses 70-81 aastat. Füüsiliselt aktiivsed vanurid näitasid vaimset võimekust, mis oli võrreldav neist mitu aastat nooremate kuid mitteaktiivsete võrdlusgrupiga.


Eesti on üks kiiremini vananev ühiskond, kus üle 65-aastased moodustavad  15% elanikkonnast, mistõttu dementsus ja teised kognitiivsed häired vanemas eas on järjset sagenevaks probleemiks. Eesti eakate elanike toimetuleku- ja terviseuuringu 2000 andmetel osaleb aktiivselt ühiskonnaelus vaid 19% eakatest. 70% eakatest ei osale väljaspool kodu korraldatavatel üritustel (klubiline tegevus, eakate üritused), 14% osaleb väga harva. Vaba aega veedetakse peamiselt televiisori vaatamise (93% küsitletutest), raadio kuulamise (91%) ja raamatute lugemisega (84%).


Hiljuti Tartu ülikooli teadlaste poolt läbi viidud uuringu kohaselt põhjustavad psühhiaatrilised haigused 10% kõigist haiguse tõttu kotatud eluaastatest Eesti elanike hulgas.

Allikas: inimene.ee