JENNIFER ANISTONI BLOGIPOSTITUS: “Mul on kõrini!”

7 kommentaari
JENNIFER ANISTONI BLOGIPOSTITUS: “Mul on kõrini!”

Jennifer Aniston on üks maailma armastatumaid naisi, keda mehed ihaldavad ja kelle nahas naised tahaksid olla. Selline tuntus toob aga kaasa muresid, millest tavainimene tihti ei mõtlegi – kuulsuse pahupoolde kuuluvad nii kuulujutud rasedusest, armuelu allakäikudest kui rasvumisest. Kaunil näitlejataril on nüüd lõpuks sellest kõigest kõrini ja ta otsustas sel teemal kõik südamelt ära rääkida, et inspireerida kõiki naisi, kes tunnevad ühiskonna poolt survet olla keegi, kes nad ei ole.

Jennifer Aniston on üks maailma armastatumaid naisi, keda mehed ihaldavad ja kelle nahas naised tahaksid olla. Selline tuntus toob aga kaasa muresid, millest tavainimene tihti ei mõtlegi – kuulsuse pahupoolde kuuluvad nii kuulujutud rasedusest, armuelu allakäikudest kui rasvumisest. Kaunil näitlejataril on nüüd lõpuks sellest kõigest kõrini ja ta otsustas sel teemal kõik südamelt ära rääkida, et inspireerida kõiki naisi, kes tunnevad ühiskonna poolt survet olla keegi, kes nad ei ole.

“Esiteks tahan ma öelda, et ma ei ole rase. Olen hoopis täiesti tüdinud sellest igapäevasest kehade häbistamisest, mida peetakse ajakirjanduseks,” räägib Aniston ajakirjanikest, kes on aastate jooksul teinud juba kümneid uudiseid oletustest, et näitlejatar rase on. “Iga päev ahistavad ja jälitavad kümned agressiivsed fotograafid mind ja mu abikaasat meie kodu läheduses ning on valmis kõigeks, et saada mingigi foto. Turvalisuse teema kõrval tahaksin ma aga rõhku panna sellele, mida see hull tabloidide tava aga suuremas plaanis esindab.”

“See kriitika ja surve, mida naistele avaldatakse, on absurdne ja jäle,” räägib Aniston ja rõhutab, et see, kuidas teda meedias näidatakse, esindab tema reaalse elu asemel mingit iluideaali, mida naistele pähe määritakse. “Väikesed tüdrukud üle maailma pannakse uskuma, et nad ei ole ilusad, kui nad pole uskumatult saledad ning nad pole kellegi tähelepanu väärt, kui nad ei näe välja nagu supermodellid või näitlejad ajakirja kaanel.”

“See kriitika ja surve, mida naistele avaldatakse, on absurdne ja jäle,”

“Me kasutame tabloide, et edastada seda ebainimlikku naiste iluideaali, mis fokusseerib vaid füüsilisele välimusele ja mida kollane ajakirjandus võtab lausa sportliku ettevõtmisena. Kas ta on rase? Kas ta sööb liiga palju? Kas ta on end käest lasknud? Kas tema abielu on karil, sest kaamera jäädvustas mõne vea?” viitab Aniston taas ajakirjanike ja paparatsode absurdsetele tavadele. Ta uskus varem, et tabloidid on justkui koomiksid, mida ei tuleks tõsiselt võtta, kuid tänapäeval on tema sõnul asjad muutunud: “Ma ei saa enam endale öelda, et see pole reaalne, sest see jälitamine ja raamidesse surumine, mida olen nüüd omal nahal kogenud, on toimunud juba aastakümned ning peegeldab väärastunud viise, kuidas me naise väärtust hindame.”

Aniston on avastanud, kui palju hinnatakse naise väärtust tänapäeval tema pereseisu järgi ning see, kuidas tabloidid pidevalt tema rasedust ootavad, näitab, kuidas talle tohutult survet avaldatakse: “See, kui palju minu raseduse oletuste kohta lugusid tehakse, viitab sellele, justkui naised oleksid abielu ja lasteta kuidagi ebatäiuslikud, õnnetud või läbi kukkunud. Toimumas on massitulistamised, metsapõlengud ja valimised, mis on teemad, millele ajakirjanikud minu eraelu jälgimise asemel oma energiat võiksid panustada.”

“…justkui naised oleksid abielu ja lasteta kuidagi ebatäiuslikud, õnnetud või läbi kukkunud.”

Miks Aniston aga tegelikult selle teemaga öelda tahab on, et naised ei tohiks lasta end ühiskonnal ja meedial mõjutada: “Me oleme täiuslikud kaaslasega ja kaaslaseta, lastega ja lasteta. Me otsustame ise, mis on meie keha juures ilus. See on meie enda ja mitte kellegi teise otsus. Teeme need otsused iseeneda ja kõigi noorte naiste jaoks, kes meid eeskujuks peavad. Teeme selle otsuse tabloidimüra väliselt. Me ei pea olema abielus või emad, et olle täiuslikud.”

Näitlejatar tunnistab, et on võimalus, et saab ühel päeval emaks, kuid kui ta seda saab, annab ta sellest ise esimesena teada: “Ma ei saa aga emaks seetõttu, et tunnen end ebatäiuslikuna, nagu meedia üritab meile muljet jätta.”

Aniston räägib, kuidas peab taluma mitmeid kordi päevas ebamugavaid õnnitlusi võõrastelt ja isegi töökaaslastelt, kes on kuskilt kuulnud, et ta rase on: “Ma keeldun tundma end halvasti seetõttu, et sõin lõunaks burgerit ja minust tehti pilt veidra nurga alt, mis paneb ajakirjanikud arvama, et ma ülekaaluline või rase olen.”

Oma aastatepikkusest kogemusest kollase ajakirjandusega arvab Aniston, et süsteem nii pea ei muutu: “Muutuda võib aga meie teadlikkus ja reaktsioon neile mürgistele sõnumitele, mis on nende näiliselt süütute lugude taga peidus ning mis muudavad meie ideaale sellest, kes me tegelikult oleme. Me saame ise otsustada, kui palju me laseme tabloididel end mõjutada ning ehk on ka kollane ajakirjandus ühel päeval sunnitud vaatama maailma inimlikuma pilguga, sest inimesed lihtsalt ei usu enam seda jama.”

Loe Jenniferi kirjutatud originaalteksti SIIN.