Kas ka sinu mees peksab sind?

Rahvatarkus, et see, kes peksab, see ka armastab, saab iga päev kuskil eesti kodudes ümberlükatud. Pigem jääb mulje, et hoopis peksasaaja on see, kes armastab, sest ta ei taha üldjuhul midagi ette võtta oma olukorra lahendamiseks. Naisi, kes kannatavad mehe vägivalla all, on palju, kuid vähesed lahendavad selle olukorra ära- kas minnakse lahku või antakse mehele korralik õppetund riigivõimude abil. Kui mees peksab, siis tuleb sellele lõpp teha.  Füüsiline vägivald ei näita muud, kui peksja nõrkust ja võimetust oma seisukohti sõnadega selgeks teha.

Rahvatarkus, et see, kes peksab, see ka armastab, saab iga päev kuskil eesti kodudes ümberlükatud. Pigem jääb mulje, et hoopis peksasaaja on see, kes armastab, sest ta ei taha üldjuhul midagi ette võtta oma olukorra lahendamiseks. Naisi, kes kannatavad mehe vägivalla all, on palju, kuid vähesed lahendavad selle olukorra ära- kas minnakse lahku või antakse mehele korralik õppetund riigivõimude abil. Kui mees peksab, siis tuleb sellele lõpp teha.  Füüsiline vägivald ei näita muud, kui peksja nõrkust ja võimetust oma seisukohti sõnadega selgeks teha.

Ka Buduaari suhtlemisfoorumis kohtab naisi, kes mehe rusikahoope üle peavad elama. Üks buduaarikas räägib järgmist:

“Elan oma mehega koos juba umbes kolm aastat ja selle aja sees on ta mind pidevalt peksnud. Esimene kord peale löömist palus ta vabandust ja ütles, et enam see ei kordu. Andsin talle andeks, sest armastan teda. Nüüd käib peksmine aga peaaegu iga nädal. Ja ikka nii, et sinikaid on pärast paar nädalat näha ja huuled ka lõhki löödud.
Lahku mul temast ei ole lihtne minna, sest minu palk ei anna võimalust korterit üürida ning mu vanemad ei ela Eestis.
Kuidas näidata mehele, et ei ole nii abitu ja ta ei saaks oma kätt minu peale tõsta?”

Küsisime nõu Ida-Virumaa Naiste Tugikeskus-Varjupaiga sotsiaaltöötajalt Lilli Andrejevilt, kes on aidanud analoogilises olukorras naisi:
“Igasugune vägivald on kuritegu ja kuna antud juhul on tegu füüsilise vägivallaga, siis tuleks pöörduda vigastuste fikseerimiseks meditsiiniasutusse. Enda turvalisuse pärast tuleb kutsuda politsei, kes peab samuti fikseerima vägivallajuhtumi. Politseisse tuleb kirjutada avaldus kriminaalasja algatamiseks, sest vägivallataseja peab vastutama oma tegude eest. Ajutist turvalist majutusteenust varjupaikades pakutakse meil Eestis erivates linnades (Tallinn, Tartu, Jõhvi, Tapa, Viljandi). Lisaks majutusele pakutakse varjupaikades psühholoogilist ja juriidilist nõustamist. Abistamismeeskonnad varjupaikades pakuvad ka emotsionaalset ja informatiivset tuge naistele otsuste langetamisel, kuid naistele jääb siiski otsustusvabadus,” kommenteerib Naiste Tugiskeskus-Varjupaiga esindaja Andrejev.

Varjupaikadega on võimalik ühendust võtta nii telefoni kui ka e-maili teel.
Ära ole kellegi peksukott, loe lisaks siit: http://www.naistetugikeskus.ee/ või
www.naisteabi.ee