Kati Ly Koit käib teatris mitu korda kuus

Meedias hästi tuntud, alati särav ja trendikas Kati Ly Koit, on aastaga kultuurile palju aega pühendanud. Buduaar uuris Kati Ly´lt, kui tihti ta külastab kultuuriüritusi.

Buduaar: Kui tihti külastad kultuuriüritusi?
Kati Ly: Olen lastega seni väga kodune olnud, see aasta aga tõi endaga kaasa rohkelt koduvälist suhtlemist, meelelahutus- ja kultuuriüritusi, millest osasaamisest olin ammu unistanud. Iga kuu olen käinud vaatamas 2-3 etendust. Neist parimad olid Draamateatri Romeo ja Julia ning Linnateatri Tõde ja Õigus 4.osa Karin ja Indrek. Naljatades nimetan seda aastat teatriaastaks. Et mulle endale tundub, et endise tantsija ja koreograafina suudan end tihtipeale paremini mõistetavaks teha kehakeele ja liikumisega, siis asjatundlikult ja kaunilt seatud sõnaline etendus pakub mulle suurt naudingut. Ja alati on huvitav jälgida näitlejate kehakeelt ning seatud liikumise sujuvust.

Tavaliselt külastame teatrit väiksema seltskonnaga. Mulle meeldib, kui inimesed ei pea kohe pärast etendust koju tormama, vaid leiavad aega, et pärast teatrit istuda pisut kuskil hubases kohvikus või restoranis ning arutada, mida keegi etendusest arvas, mõtles ja mida tundis. Inimesed tajuvad ja mõistavad asju väga erinevalt. On alati huvitav teada, kuidas keegi midagi tõlgendas.

Selleks, et headele etendustele pileteid saada, tuleb tavaliselt kuu esimesel päeval- siis kui järgmise kuu piletid müügile tulevad- osaleda *nobedate näppude* voorus. Mina nendes väga edukas ei ole, mina osalen rohkem nobedate jalgade voorus...

See tähendab, et lähen kassajärjekorda. See, et olen varakult järjekorras ei tähenda automaatselt piletite saamist. Kassapidaja siis hõikab, kui järjekordne etendus on väljamüüdud. Inimesed, kes olid just nende piletite jahil, lahkuvad järjekorrast. Järjekord jääb lühemaks ja jääb vaid loota, et sinu soovitud etendusele pileteid siiski jätkub. Ja kui ei jätkunudki on sul uus võimalus ühe kuu pärast. Kui kultuuri ei saa, siis närvikõdi ikka!

/Küsitles: Mari Ojasaar/