Reklaam sulgub sekundi pärast

Kati Saara Vatmann saab jagu igast haigusest

Tuntud kirjanik Kati Saara Vatmann, kes elab ja töötab maal, tunnistas, et sellist luksust nagu haigeks jäämine, ta endale lubada ei saa. Nii Kati kui ka kõik tema lapsed on eluaeg tugeva tervisega olnud ning Kati sõnul on selleks ka kindel põhjus. Buduaar uuris Kati käest, mis on selleks põhjuseks ja kuidas nende peres haigusi ravitakse.

Tuntud kirjanik Kati Saara Vatmann, kes elab ja töötab maal, tunnistas, et sellist luksust nagu haigeks jäämine, ta endale lubada ei saa. Nii Kati kui ka kõik tema lapsed on eluaeg tugeva tervisega olnud ning Kati sõnul on selleks ka kindel põhjus. Buduaar uuris Kati käest, mis on selleks põhjuseks ja kuidas nende peres haigusi ravitakse.

Kuna Kati elab maal, siis võiks arvata, et ta tunneb ning kasutab haiguste puhul kõikvõimalikke ravimtaimi. Tegelikult päris nii see aga pole. "Ma peab ausalt tunnistama, et ma ei ole mingi taimetark, mul on küll tuttavaid, kes tõepoolest teavad taimedest kõike ja oskavad neid ka haiguste ravimiseks osavalt ära kasutada, kuid mina sellega ei tegele," tõdeb Kati, et temal on haiguste ravimiseks hoopis teine lahendus. "Inimene ei tohi haigusega samastuda. See, kui sul on nüüd palavik, ei tähenda, et sa pead kohe voodisse teki alla ronima ja oma haigust kaifima hakkama. See tähendab haigusega samastumist ja kokkuvõttes läheb haigusest jagu saamiseks niimoodi palju kauem aega."

Nii Kati kui ka tema lapsed on õppinud end haigustega mitte samastama. "Meil pole siin maal aega, et haigustega samastuda ja kohe kui mingi tõbi kallal, voodisse pikali ronida. Tuleb samas rütmis edasi elada," nendib Kati ning lisab veel: "Jah, kui tõesti on eluohtlik olukord, siis ma olen ka haiglas pidanud olema. Mul oli neli aastat tagasi puukborrelioos, siis olin nädal aega haiglas ja kui olukord enam nii ohtlik polnud, läksin koju ja hakkasin kohe tööasju edasi toimetama nii nagu ikka. Ja elus olen, midagi pole viga," soovitab Kati inimestel haigustele mitte alla anda vaid julgelt edasi tegutseda nii palju, kui see vähegi võimalik on. 

Karin Karu