Katrin Lust: Terviserada on parim paik tutvumiseks

6 kommentaari
Katrin Lust: Terviserada on parim paik tutvumiseks

Pean selle loo alguses kohe tunnistama, et tehes pidevalt tööd, käin väljas ütlemata harva. Ööklubisse või mõnda lokaali pole ma sattunud juba ammu. Sõpru on mul üldse ühe käe sõrmede jagu ja suure osa vabast ajast veedan kodus ja lähedaste keskel. Seetõttu pole mul õrna aimugi, kuidas näeb välja tänapäeva tutvumisskeem. 

Pean selle loo alguses kohe tunnistama, et tehes pidevalt tööd, käin väljas ütlemata harva. Ööklubisse või mõnda lokaali pole ma sattunud juba ammu. Sõpru on mul üldse ühe käe sõrmede jagu ja suure osa vabast ajast veedan kodus ja lähedaste keskel. Seetõttu pole mul õrna aimugi, kuidas näeb välja tänapäeva tutvumisskeem. 

Istusime Buduaari tüdrukutega mõni aeg tagasi toimetuse roosal diivanil ja pidasime koosolekut, kui keegi seltskonnast võttis üles teema, kus asub Tallinnas kõige parem lantimiskoht nii meestele kui naistele. Kritseldasin parasjagu midagi märkmikusse, kui keegi mainis: “Pirita terviserada!”

Pastakas kukkus käest. Hõikasin hämmingus, “Misasja! Nalja teete või?”

Sporti armastava inimesena olen ma terviseradasid kasutanud palju ja pean tunnistama, et seal kedagi rajalt nö maha võtta tundus esialgu täiesti absurdne. 

Olles näiteks terve eelmise suve Stroomi ranna terviserajal jooksmas käinud, siis minul ei tekkinud seal küll hetke, kus kiire sörgi kõrval oleks jaksanud veel mõelda meestele või vaadata kedagi pikema pilguga. Või näha, kas keegi mind vaatas! Seal on ju nii kiire kõigil. Kes uhab rullikatel, kes sörgib, kes kihutab rattal…koguaeg pead pigem vaatama, et kellelegi ette ei koperda.

Vaidlesin Buduaari tüdrukutele vastu. See ei ole võimalik! Tüdrukud roosal diivanil vaatasid mind aga  suurte silmadega ja küsisid, “Kus sa elanud oled?”

Kurat, see asi ei andnud mulle nüüd enam rahu. Lihtsalt raske oli uskuda, et terviserada võiks olla mingi trehvamise paik. “See ei ole võimalik!” korrutasin endale.

Mingil hetkel tundsin, et ma pean selle asja lausa ajakirjanduslikul tasemel üle kontrollima ja pakkusin teemat TV3 uudistele, kus ma samuti kaastööd teen. Pealik Marko Paloveer oli nõus. Ka temale tundus terviserada kui tutvumispaik kummalise ideena. Kas see on tõesti võimalik… Kui jah, siis peaksid vaatajad sellest ju ilmtingimata teada saama!

Saime kaameramehega ilusal päikesepaistelisel päeval kokku, minul trenniriided seljas, hakkasime tegema eksperimenti. Kõigepealt ma ei teinud seal midagi peale selle, et peatasin hirmsa hoo pealt inimesi kinni, mikrofon käes ja küsisin pool irooniaga, kas nad on kunagi kellegagi selle raja peal trenni tehes kohtunud. 

Uskumatu oli see, et minu iroonia tundus juba pärast paari intervjueeritavat tobedana. Pea kõik kinni püütud mehed ja naised teatasid kui ühest suust, et terviserajal kohtumine on täiesti reaalne. Üks osa mehi kinnitas, et nad on Pirital trenni tehes saanud tütarlaste numbreid küllaga ja käinud nendega ise söömas ja kohtingul. 

Ka naised kinnitasid, et terviserajal kohtab lahedaid vastassugupoole esindajaid. Üks kepikõndija roosas sallis tõi välja eriti huvitava detaili. “Terviserajal kohtab kõige ägedamaid mehi. Ööklubist võib leida joodiku, aga sportlik mees on juba iseenesest suur leid…”

Tegelikult oli sellel kaunil proual täiesti õigus ja tema jutt tundus igati loogiline. Tõepoolest – mees, kes on juba õue jooksma läinud ja võtab aja sportida – on omaette näitaja, et tegu on tervislikke eluviise harrastava inimesega. Huvitav, kas pole? See konkreetne üksik naine mainis veel, et tema mujalt meest praegu ei otsigi kui terviserajalt. 

Mina olin muidugi täiesti šokis, sest Buduaari tüdrukute jutt tundus iga hetkega õigem. Kõige uskumatum oli aga see, et inimesed rääkisid deitimisest terviserajal vabalt ja lausa kaamera ees. Häbi tundmata ja rõõmsad näod ees!

Eksperimendikorras ma kukkusin paar korda rajal, teatraalselt, et testida erinevaid lantimisvõtteid. Ka need töötasid hoolimata minu täiesti ebanormaalsest murule viskumisest. Viisakad härrad peatasid oma jooksu ja tulid kohe ligi küsima, kas saavad mind aidata. Huh! Uskumatu, kas pole?

Tegelikult oli see eksperiment igati tore! Kõik toimus ju värskes õhus ja inimesed olid rõõmsad, sportlikud… Keegi ei ajanud kedagi nilbelt taga või ei teinud labaseid märkusi. Pea kõik inimesed, keda mina seal intervjueerisin kinnitasid, et tutvumine terviserajal on alati viisakas. Keegi teeb juttu sporditeemal, ilmast… ja nii see vestlus alguse saab. Esimene ühine teema on ju olemas – mõlemad osapooled on tulnud õue liikuma!

Igaljuhul on terviserajal kohtumine tore. Palju toredam kui täis peaga kuskil klubi nurgas kellelegi keelt kõrva ajada. Kui ma oleksin üksik – võibolla katsetaksin seda isegi! Kõigile, kes on üksikud ja otsivad endale sportlikku ja toredat kaaslast – julgen seda tutvumisviisi soovitada. Terviserajal on hulk toredaid aktiivseid viisakaid inimesi! Ilusat suve ja sportimist! 

 

Katrin Lust Buduaarile