Reklaam sulgub sekundi pärast

Katrina Sokk tahab esimese Eesti naisena osaleda pöörasel kelgukoerte matkal Lapimaal

Katrina Sokk on naine, kes vajab elamisväärseks eluks hullumeelseid seikluseid. Ainuüksi sel aastal on ta käinud Tansaanias delfiiniparvega sukeldumas, vallutanud Kilimanjaro tipu ning läbinud nelja tunniga Ateena maratoni. Nüüd plaanib ta juba järgmist seiklust – teha kaasa 300-kilomeetrine kelgukoerte-matk Põhja-Norras. Kuid selleks vajab ta meie hääli!

Katrina Sokk on naine, kes vajab elamisväärseks eluks hullumeelseid seikluseid. Ainuüksi sel aastal on ta käinud Tansaanias delfiiniparvega sukeldumas, vallutanud Kilimanjaro tipu ning läbinud nelja tunniga Ateena maratoni. Nüüd plaanib ta juba järgmist seiklust – teha kaasa 300-kilomeetrine kelgukoerte-matk Põhja-Norras. Kuid selleks vajab ta meie hääli!

“Ma olen tahtnud sellele väga eksootilisele ja ainulaadsele matkale minna juba kaheksa aastat ja nüüd võtsingi kandideerimise tõsiselt ette. Ma tahan tõestada iseendale ja kõikidele naistele, et naised saavad väga edukalt selliseid asju teha. Tüdrukud võivad nii nagu poisidki püstitada endale füüsilist pingutust nõudvaid ambitsioone ja selles hästi hakkama saada,” kõneleb kaunis noor naine Katrina.

Üks peamiseid raskuseid, millega matkajad silmitsi seisavad, on esiteks külm ilm: seiklus toimub 30kraadises karges arktilises külmas. “Ma juba kujutan ette, et kuidas ma aeg-ajalt keset lagedat lumevälja kelgurongi kinni pean, paksud talveriided seljast koorin ja “metsapeatust” palun,” naerab Katrina. “Ainult et mingeid puid seal muidugi ei ole, nii et ootan seda põnevusega!”

Matkaseltskond ööbib telkides ja viimasel ööl üldse lageda tähistaeva all. “Päevad on kindlasti füüsilist väga rasked. Ja kui oled päeva otsa sõitnud, pead koertele süüa andma ja siis telgi püsti panema. Sul on külm, sa oled väsinud ja pead samal ajal ka meeskonnatööd tegema, mis võib samuti isiksuste tasandil keeruline olla.” Kuna Katrina kandideerib kategoorias “teised riigid”, kuhu kuuluvad peale Skandinaavia-maade, Euroopa riikide ja USA kõik teised maailma riigid, siis tema partner võib tulla hoopis teisest kultuuriruumist, mis võib pakkuda omaette katsumusi.

Neljapäevase seikluse teekond kulgeb Norrast Signaldalenist Rootsi Jukkasjärvi – see on 250 km polaarjoonest põhjapool. Kata on sealkandis ka varem matkamas käinud, aga see oli suvisel ajal. “Talvise matka eesmärk on inspireerida inimesi välja minema ka külma ilmaga. Kui inimestel on õige varustus, siis saavad nad hakkama ka päris karmides oludes.”

Fjällräven Polari nimeline koerarakendi-matk on toimunud juba 1997. aastast saati ning seda korraldab samanimeline rõivafirma. Ettevõtte eesmärk ongi arktilistes tingimustes oma tooted proovile panna. Et seiklus on väga eksootiline, ülimalt väljakutsuv ja osalejatele tasuta, saavad korraldajad igal aastal tuhandeid avaldusi, kuid osalema pääseb ainult 20 matkalist.

Kümnest riigi või piirkonna kategooriast pääseb igaühest osalema kaks inimest – üks lihtsa häälte-enamusega, mida kandidaadid oma toetajatelt Fjällräveni kodulehel koguvad ning teine žürii otsusega. Katrina püüab “teiste riikide” kategoorias võita koha matkale häälte-enamusega. “Siiani on tipus alati poisid olnud, oleks aeg, et mõni naine selle koha nüüd võtab!” on Katrina veendunud. Praegu on Katrinal koos juba üle 3000 hääle, tarvis oleks aga palju rohkem. Kui palju täpselt, seda ei oska aga keegi ennustada.

Hääletada saab 10. detsembrini aadressil SIIN.

Aitame Katrina seiklusel alata!

 

Buduaar.ee

[gallery ids="1886190,1886196,1886203,1886210"]