Kauni ja eduka eestlanna Helen Marie Loorentsi elu New Yorgis nagu Sex & the City filmis

Eesti kaunitar Helen Marie Loorents (35) ringleb maailma turundusjuhtide koorekihis ja on ehe tõestus, et Eestis oma tööd hästi tehes on võimalik karjääriredelil väga kõrgele tõusta. Ta naudib juba kümme aastat New Yorgi vallaliste elu, rohket reisimist ja loomulikult oma tööd maailma ühe suurema farmaatsia- ja tervishoiukontserni GlaxoSmithKline’i turundusdirektorina. Lisaks tööle jõuab Helen Marie heategevusorganisatsiooni New York Junior League liikmena aeg-ajalt käia puudustkannatavate inimeste supiköögis abiks ning osaleda ka naisteklubi teiste heategevusprogrammide kokkupanemises.

See tubli ja töökas eestlanna tõuseb igal hommikul kell 6.30, et jõuaks ära teha kõik olulise, mida suurlinna kiire tempo, kõrge ametipost ja konkurents nõuavad. Ka meile intervjuud andes tunnistab Helen Marie, et tööd on väga palju ja juba homme lendab ta kaheks nädalaks Indiasse ärireisile. Kohe uurime välja, kas naiste elu New Yorgis sarnaneb armastatud seriaalis „Seks ja linn“ nähtuga, kuidas veedab Helen Marie oma vaba aega ja millest tunneb kaunis eestlanna puudust? 

Millal ja kuidas läksid välismaale tööle? 

Lahkusin Eestist 2001. aastal. Olin siis 25-aastane ja GlaxoSmithKline’i Consumer Healthcare Baltikumi tegevjuht. Mulle pakuti võimalust minna kas Inglismaa peakontorisse või USAsse. Valisin New Yorgi – sisetunne aitas otsustada.  

Kas Eestist ära saada oli alati sinu soov või see oli lihtsalt üks ootamatu juhus? 

Mingi pisik on mind kogu aeg tõmmanud suurematele jahimaadele, et ennast proovile panna väljaspool Eestit. USAsse kolimine tuli väga juhuslikult – olin õigel ajal õiges kohas. Sattusin rääkima asjalikku juttu väga tähtsa isikuga meie firmas ja sellest saigi minu elu uus peatükk alguse. Usun, et kui midagi väga soovida ja selle nimel tegutseda, siis unistused täituvad. 

Milline on olnud sinu haridustee ja kas USAs on diplom oluline? 

Pärast 9. klassi Eestis läksin vahetusõpilasena Winter Have High Schooli Floridasse, kus lõpetasin keskkooli (Helen Marie läbis kaks õppeaastat ühe õppeaastaga – toim). Pärast seda tulin tagasi Tallinna ja asusin õppima Concordia Rahvusvahelisse Ülikooli, kus omandasin nii bakalaureuse- kui majandusmagistrikraadi rahvusvahelise turunduse alal. Pärast Concordiat käisin täiendusõppel (Brand Development and Strategy) New Yorgi Ülikoolis. 

Siin on kõigil magistrikraad, kes marketingi ja brändingu alal töötavad. Ilma selleta ei ole lihtsalt võimalik isegi uksest sisse saada. Kui see on olemas, siis edasi loeb kas töökogemus ja/või hea ülikool, näiteks Harvard, Stanford või Columbia. Minu puhul on suurt rolli mänginud töökogemus, kuna mul on olnud võimalus töötada suurfirmadega, nagu GlaxoSmithKline, Johnson & Johnson ja Colgate. 

Milles seisneb sinu töö GlaxoSmithKline’is? 

Olen suitsetamisvastaste toodete Global Marketing Director. Minu igapäevaste ülesannete hulka kuulub strateegilise kasvuplaani koostamine, mitmete toodete arendusprojektide juhtimine, strateegiline konsultatsioon globaalselt tähtsamate riikidega ning meeskonna juhtimine ja motiveerimine. Meie firma kuulub maailma 200 suurima hulka ja firmas on ligi 100 000 inimest üle maailma.

Iga ameti osaks on ka palju igavat või rutiinset tööd. Millised on need ülesanded, mida sa eriti ei naudi oma töö juures? 

Ma proovin lihtsalt mitte neid igavaid ülesandeid teha – kui on ikkagi vaja, siis teen need lihtsalt enda jaoks huvitavaks.  

Milline näeb välja sinu tavaline tööpäev?

Tõusen üles kell 6.30 ja esimene peatuspunkt enne kontorisse minekut on Starbucksi kohvik. Kontorisse jõuan tavaliselt kell 8 ja lõpetan päeva kella 18 paiku. Päris tihti tuleb ette ka seda, et kodus on vaja veel edasi töötada, näiteks teha konverentskõne Austraaliasse või pidada maha hommikune kella 7ne konverentsikõne Venemaaga. Oleneb päevast, aga 70 protsenti ajast veedan kohtumistel, kus tuleb projekte edasi liigutada, probleeme lahendada ja mitmeid otsuseid vastu võtta. Eesmärk on firma turuosa suurendamine ja kasv. 

NYC seostub Eesti naisele alati „Seksi ja linna“ seriaaliga. Räägi, kui palju sarnaneb New Yorgi naiste elu tegelikult selle seriaaliga ja kas ka sinu elust oleks midagi justkui sealt seriaalist pärit? 

Kui aus olla, on „Seks ja linn“ päris õige tõlgendus sellele, mis siin linnas toimub. Elu on väga kiire ja glamuurne. Kui käiakse kohtamas, siis kogu aeg mõeldakse, et kohe tuleb keegi veel ilusam, targem ja parem, ehk siis käib pidev „trading up“. See kõik on ka õigustatud, kuna siia linna on kokku tulnud kõik kõige ilusamad, targemad ja edukamad ja neil on väga kõrged nõudmised nii endale kui teistele. NYC on vallaliste inimeste paradiis ja pere luuakse alles hilisemas eas.  

Mis on sinu siht karjääriredelil? 

Kui aus olla, siis karjäär ei ole mul kunagi olnud eesmärk omaette. Olen alati andnud endast parima ja edutamine on tulnud iseenesest. Järgmine samm võiks olla firma asepresidendiks (Vice President) saamine, aga see tähendaks väga suurt töökoormust ja vastutuse suurenemist. Kuna viimased kümme aastat olen pühendanud tööle, siis nüüd proovin elu lihtsalt nautida ning olla rahul ja õnnelik selle üle, mis mul on. See on tõsine suhtumise muutus minu jaoks, sest olen lõpuks aru saanud, et kui sul on sisemine rahulolu ja tasakaal, siis on ka kogu su elu tasakaalus.  

Kus sa näed end 20 aasta pärast?  

Minu eesmärk on kunagi ise oma äri luua, aga sinna läheb veel natuke aega. Mulle sobib töö, kus on vabadus teha seda, mida ma ise tahan. Arvan, et 20 aasta pärast olen samasugune „citizen of the world“ nagu praegu. Reisin palju ja ajan maailma asju. Mulle on oluline, et tööd ei tehtaks ainult raha pärast, vaid asjal peab olema mingi kõrgem eesmark. Et on tunne, nagu minust on siin ühiskonnas kasu. 

Milline on eestlaste maine New Yorgis ja kas eestlaseks olemine pigem kergendab või raskendab karjäärivõimalusi? 

Õnneks on NYC tõeline metropol ja siin on kõik kusagilt mujalt tulnud. Minu ülemus on Indiast, kolleegid on Argentinast ja Malaisiast. Selline mitmekesisus on väga teretulnud ja see on ka üks põhjustest, miks New York on nii edukas linn. Paljud ei ole kunagi Eestist midagi kuulnud, mis on tegelikult pigem positiivne – võrreldes näiteks Eesti imidžiga Londonis, kus sul on idaeurooplase tempel kohe ees. Vähemalt selline oli minu kogemus Londonis elades.

Kas oled pidanud millestki loobuma oma suure töökoormuse tõttu? 

Jah, igal asjal on oma hind ja see edu on tulnud päris kõrge hinnaga – oma pere loomise arvelt. Aga ma usun, et igal asjal on oma aeg ja selleks, et pereelu alustada, peab olema valmis. Nüüd olen selleks valmis. New Yorgis tuleb kõik eraelu puudutav natuke hiljem, kuna viljakas eas on tegemist palju. 

Milline on olnud sinu suurim jama või parim õppetund oma töös? 

Õnneks ei ole mul suuri jamasid olnud, aga tihtipeale me ei saa täpselt aru, kui olulised on meie otsused ja mis võivad olla nende tagajärjed. Töötades tervishoiu valdkonnas, on tegemist ikkagi inimeste tervisega ja see ei ole naljaasi. Kõik, mis turule tuleb, peab olema testitud, uuritud ja toote juhendid peavad olema väga täpselt kirja pandud, et inimene saaks aru, kuidas toodet kasutama peab.

Kelleks sa tahtsid kooli ajal saada? 

Arstiks. Võib-olla sellepärast olengi töötanud tervishoiu ja heaolu (healthcare and wellness) valdkonnas, kuna sisemuses on see minu kõrgem eesmärk, mille suunas püüdlen.

Mis on sul puudu sellest, et elada oma unistuste elu? Või sa juba elad oma unistuste elu? 

Elan oma unistuste elu – kõik on täpselt nii, nagu peab ja olen väga õnnelik ja tänulik iga päeva eest. Kui aus olla, on see rahulolu tulnud just viimasel aastal. Eelnevad viis aastat olen otsinud iseennast – elasin Londonis ja Philadelphias ja isegi pool aastat Eestis. Lõpuks jõudsin jälle ringiga tagasi sinna, kus ma ennast kõige õnnelikumana tundsin – New Yorki. Siinne energia on vapustavalt külgetõmbav ja ajupotentsiaal paneb sind ka täisvõimsusega tööle. Iga inimene, kellega kohtud, tegeleb mingi huvitava projekti või ideega ja see kõik tõukab sind tagant, et midagi suurt korda saata. 
Usun, et kui inimene on ise õnnelik, siis leiab ta ka selle õige inimese enda kõrvale. See ongi vist veel ainuke, mis praegu puudu on. 

Millised sinu isikuomadused on aidanud sul karjääri teha? 

Sihikindlus, ambitsioonikus, usk iseendasse ja teistesse, oskus keerulised asjad lihtsaks teha ja eestlastele omane töötahe ja tööeetika. Samas kaine mõistus ja loovus ongi olnud väga olulised, et siin ameeriklaste hulgast silma paista. Arvan, et Eesti elu on andnud meile kõigile tohutu hulga loovust – oleme pidanud mitte millestki tegema midagi. Vanemate toetus ja suunamine on olnud väga olulised, et kõiki neid iseloomujooni arendada.

Kas sul on olnud tööalaselt meestest abi ja naistest takistust? Kas oled nõus väitega, et naised on ussid, kes üritavad teiste naiste asju ära rikkuda? 

Kui aus olla, siis tööalaselt olen alati lihtsamalt läbi saanud meestega, kuna nad ei konkureeri sinuga ja draamat on ka vähem. Samas olen koostööd teinud ka vapustavate naistega. Ühel minu kunagisel naisülemusel on neli last ja ta oli tööl täielik superwoman. 

Neid naissoost usse on meil vist kõigil elus ette tulnud ja see ei ole meeldiv kogemus, aga tuleb võtta parim ja õppida sellest olukorrast. Kunagi ei tea, kuidas sellised olukorrad kasuks tulevad. Ainult siis, kui elule tagasi vaadata, saab kõik selgeks, miks asjad läksid täpselt nii, nagu nad pidid minema.

Millistega hobidega sa töö kõrvalt tegeled või kuidas oma vaba aega veedad? 

Sportimine on tähtis, kuna siis on hea tugev tervis ja palju energiat. Siin teevad kõik sporti. Mina mängin kord nädalas tennist, käin kord nädalas joogas, jooksen üks-kaks korda nädalas. Samas meeldib mulle ennast kogu aeg täiendada ja õppida uusi huvitavaid valdkondi – eelmisel suvel võtsin purjetamiskursuse ja õppisin golfitehnikat. Sel suvel on ongi plaanis rohkem purjetamise ja golfiga tegeleda. 

Mulle meeldib ka reisida ja uusi paiku avastada. Õnneks globaalse tööga kaasneb ka reisimine – tihti küll Euroopasse, aga ka eksootilisematesse paikadesse nagu India või Austraalia. Ülejäänud vabal ajal käin sõbrannadega õhtustamas, pidudel ja loomulikult ka kohtingutel. 

Milline on sinu soovitus nendele naistele, kes tahavad ka välismaal tõsist karjääri teha, mitte ettekandjaks või lapsehoidjaks minna. Kust peaks alustama? 

Mina ei ole kunagi olnud lapsehoidja ja ettekandja. Tuleb piisavalt varakult iseendalt küsida, millist elu sa soovid elada, mitte mis tööd sa teha tahad. Siis tekib suurem maailmapilt ja oskad teha õigemaid otsuseid. Elus on oluline teha tarku otsuseid, eriti mis puudutab suuri otsuseid – kus õppida, kus töötada, kellega abielluda jne –, ning haarata kinni väljakutsetest ja võimalustest. Mingil määral olla ka riskija, kuna julge hundi rind on rasvane. Minu elu üks printsiipe on „no regrets“ (ära kahetse midagi – toim). 

On paar varianti, kuidas välismaale edukalt minna: kas minna heasse ülikooli või olla edukas rahvusvahelises firmas ja siis liikuda sealt laia maailma edasi. Teinekord on lihtsalt vaja minna ja koputada õigele uksele ja peab olema julgust küsida – lihtsalt lähed ja võidad! 

Ajakirjast Buduaar Shopping No24