Kuidas hoiduda haigusest, mis Pärnus tappis koolitüdruku?

Nädalajagu tagasi suri koolitüdruk Pärnus meningiiti. Õudne lugu tõstab
loodetavasti inimeste teadlikkust ohtlikust haigusest ja aitab tulevasi
nakatumisi vähendada ning ehk ka vältida. Teadlik käitumine võib
osutuda väga oluliseks, eriti teades, et nakkushaigus meningiit on
äärmiselt kiire levikuga. Surm võib saabuda lausa paari päevaga.

Nädalajagu tagasi suri koolitüdruk Pärnus meningiiti. Õudne lugu tõstab loodetavasti inimeste teadlikkust ohtlikust haigusest ja aitab tulevasi nakatumisi vähendada ning ehk ka vältida. Teadlik käitumine võib osutuda väga oluliseks, eriti teades, et nakkushaigus meningiit on äärmiselt kiire levikuga. Surm võib saabuda lausa paari päevaga.



Kuidas meningiit levib ja mil moel seda ära tunda

Meningiit on tegelikult ajukelmepõletik, mis levib piisknakkusena. Haigust tekitava bakteri, meningokoki, võib saada nakkusena juba haigestunud inimeselt, aga ka bakterit kandvalt tervelt pisikukandjalt. Neid, kes üksnes bakter ninas ilma sümptomiteta ringi kõnnivad ja seda köhides, aevastades ja rääkides õhku paiskavad, on umbes viiendik inimkonnast. Õnneks on selline olukord ohtlik ainult tubases keskkonnas, õues kaob bakterite mõjuvõim kiiresti. Seevastu klassi- või tööruumides võib haiguse endale päris etteaimamatult sisse hingata. Neil, kel pisikukandjaga lähedane ja sage kontakt, on nakatumise oht iseenesest mõistetavalt suurem.


Haigeks jäävad kergemini need, kel kallal stress, külmetus või tavapäraseks rutiiniks viletsad toitumisharjumused. Kui organismi kaitsevõime on nõrk, liigub bakter ninaneelust verre ja võib nakatada ajukelmed. Ohtlik olukord ongi käes.
Meningiidi peiteperiood kestab enamasti nädala jagu. Kõik, kes meningiiti haigestunuga kontaktis on olnud, peaksid viibima sama kaua ka perearsti järelevalve all. Nii on uute võimalike nakatunute leidmine kõige kiirem. Kindlasti peaksid end seega kontrollima pereliikmed, sõbrad ja töö- voi koolikaaslased. Kui nakkus õigel ajal kindlaks teha, siis on spetsialistide sõnul õnneks võimalik ka rõõmsam lahendus kui Pärnu juhtumil.


Hetkeseisuga pole tervisekaitseamet sel aastal Eestis veel ühtki meningokokilist nakkust registreeritud. Seevastu mullu avastati Eestis 11 meningokokknakkust, millest ühele nakatunule sai haigus ka saatuslikuks. Ka eelnevatel aastatel on nakatutute hulk olnud samas suurusjärgus.



Eriti ettevaatlikud peaksid olema noored emad

Veel paar aastakümmet tagasi võis meningiidi läbipõdemine lapseeas põhjustada kuulmis-, arengu- voi vaimupuude. Täna tuleb seda ette väga harva, kuid kiiret äratundmist ja ravi vajab haigus sellegipoolest. Meningiidi vastu on võimalik last vaktsineerida ja arstid soovitavad seda julgelt, sest vaktsiin tuleb ühes komplektis difteeria-teetanus-läkakoha ja lastehalvatuse süstidega. Lisaks aitab vaktsiin vältida sama bakteri poolt tekitatavate raskete kõrva-, kopsu- ja ülemiste hingamisteede põletikke.


Meningiit võib tekkida keskkõrvapõletiku tüsistusena, mistõttu arstid on selle haiguse ravimisel väga ettevaatlikud ning kohusetundlikud. Kui bakter on siiski oma töö teinud, võib meningiiti kahtlustada järgmistel juhtudel: laps on kõrges palavikus, mis taastub kiiresti peale kehatemperatuuri alandavate rohtude mõju lõppemist; laps on loid ja unine, oksendab, ei talu puudutusi ega valgust, magab palju ega taha voodist välja tulla. Sümptomite esinemisel soovitatakse kindlasti pöörduda arsti poole, vajadusel kutsuda lausa kiirabi.


Bakteriaalset mädast meningiiti ravitakse paarinädalase antibiootikumikuuriga, kuid laps peaks hiljem kodus olema umbes kaks kuud. Selle aja jooksul kontrollib perearst regulaarselt, et lapsega on kõik korras, ning viib vajadusel läbi ka kuulmisuuringu. Viimase kahe aastakümne jooksul on meningiidijärgne kuulmislangus tekkinud kahel Eesti haiglates ravitud lapsel. Ülejäänud läksid koju tervelt ja ilma tüsistusteta. Seega, hoidke oma lapse külmetustel väga tähelepanelikult silma peal.

/Toimetas: Kairi Look/