Kuidas möödus Sõnajalgade jaanipäev?

33 kommentaari
Kuidas möödus Sõnajalgade jaanipäev?

Jaanipäev on tähtsaim suve alguse sündmus pea kõikides Eesti peredes. Leidsime üles perekonna Sõnajalad, kuna üheks põhiliseks traditsiooniks on saanud ka sõnajalaõie otsimine jaaniööl. Vastavad säravad perenaised Siiri ja Viivi.

Jaanipäev on tähtsaim suve alguse sündmus pea kõikides Eesti peredes. Leidsime üles Sõnajalgade perekonnad, kuna üheks põhiliseks traditsiooniks on saanud ka sõnajalaõie otsimine jaaniööl. Vastavad säravad perenaised Siiri ja Viivi Sõnajalg.

Kus veedab teie pere oma jaanilaupäevad?

Tähistame alati jaanipäevi meie suvekodus Saaremaal. Ausalt öeldes ei kujutakski ette olla sel ajal kusagil mujal. See on aeg, mil meie kogu dünastia tuleb kokku ja see on väga oluline peresündmus.

Milliseks on kujunenud teie perede traditsioonid jaanipäeval?

Enne lõkkeplatsile minekut on saunaahi juba ammu kuum. Meie saunas saab nautida merevaadet ja muidugi on võimalus joosta karastama merevette. Lõkke süütamine toimub traditsiooniliselt õhtul, aga hommik koos suvepäikesega algab sporditegemisega. Kes jookseb kadakate vahel, sõidab rattaga või teeb kiirkõndi. Kes sõidab merel veesuuska või tegeleb lohesurfiga – muidugi, kui meri seda lubab. Õhtul lõkke ääres on traditsiooniks sõnavõtud, kellel on midagi öelda oma visoonide kohta, aga salasoovide täitumine toimub siis, kui visatakse käbi lõkkese koos palvega ja seejuures soovitakse. Alles järgmisel aastal arutletakse, kas ja kuidas unistused täitusid.


Kuna Teil on kristlikud tõekspidamised, siis kuidas on see seotud jaanipäevaga?
  

Siiri: Alati on juttu ka sellest, mis jaanipäeval on kõige olulisem. See on päev, mis tähistab Ristija Johannese sünnipäeva, sõna Jaan tulenebki sõnast Johannes. Enamus eestlasi seda kindlasti ei teagi, aga see oli mees, kes kuulutas meelepärandust kõrbes. Tema juurde voolas palju rahvast, ta oli julge ja vägev. Ta loobus paljust, et aidata teisi inimesi liikuda elus õiges suunas. Näiteks Soomes tähistatakse jaanipäeva väga suurelt. Seda nimetatakse vastavalt Johannese nimele Johannuksen päiva. Johannes oli ka see, kes ristis Jeesus Kristuse ja siis tema taevase  jumaliku päritolu kinnituseks langes jumala vaim tuvina tema peale.

Kas teil on olnud meeldejäävaid seiklusi jaaniõhtul?

Jah, muidugi, kuna meil on suured perekonnad, siis juhtub aeg-ajalt nii mõndagi. Keset ööd, kui meie lapsed sõitsid mootorrattaga lõkkeplatsile toiduvaru lisama, seisis naabrimees pussnoaga kiviaia ees. Põhjuseks oli see, et üks väike tükike läbikäigurada kuulub naabritele, selle peale ehmunud peretütar jooksis kadakapõõsasse. Mootorratast juhtinud peretuttav tardus paigale, samal ajal helistas tütarlaps vanemale vennale, kes oli hetkega kohal. Kaitstes oma õde ja sõpra, teavitas vanem vend naabrimeest, et hetkel on tegemist kriminaalkuriteoga. Seejärel toimus sõnavahetus, mille käigus naabrimees lõpuks taganes.

Ka möödunud aastal ei lõppenud jaaniõhtu vahejuhtumiteta. Mõned kutsumata külalised tarvitasid liigselt alkoholi, siis tuli külalised korrale kutsuda. Samuti trügis majapidamisse võhivõõras meesterahvas, kelle leidsime kolmandalt korruselt. Inimene isegi ei teadnud, kus ta parjasti viibib, hommikul saatsime ta kenasti koduteed otsima. Aastaid tagasi kihutas jaaniõhtul meie õuele sauna taha tundmatu Jeep nii, et murututid lendasid. Kuna autojuht keeldus lahkumast, siis kohale kutsutud politsei mõõtis eksinul veel lisaks neljapromillise joobe. Noormees oli veendunud, et ta oli jõudnud Kuressaarde.

Räägime ka mõnest naljakast juhtumist…

Just nüüd, mõned päevad tagasi, juhtus üks koomiline lugu. Perenaised Siiri ja Viivi olid sõitmas veesuuska, piloodist jetijuht arvas ilmselt, et juhib kopterit. Kurvis kasvas kiirus nii suureks, et järelsõitja kadus pikaks ajaks vee alla. Pinnale jõudsid suusad eri suundades, seejärel bikiinid kaotanud “suusaproff” asus otsima kaotatud varandust, kuid seda leidmata jõudis Viivi kaldale eevaülikonnas. Nalja sai kõvasti, kuna jetijuhiks juhtus seekord olema Siiri abikaasa Andres.

Kuidas on teil lood sõnajalaõitega?

Siiri: “Ma tunnen, et olengi sõnajalaõis, kelle mu mees on leidnud. Minu jaoks sõnajalaõis sümboliseerib armastust, usku, lootust, ilu, harmooniat ja ma iga päev püüdlen selle täiuse poole.”

Viivi: “Ma arvan, et iga naine on oma mehe või tüdruk oma poisi jaoks see õieke. Kui juhtub, et õieke vajub longu, siis on mees see, kes ta jälle õitsema paneb.”

Oma sõnajalaõisi on leidmas ka meie lapsed.


Buduaar.ee