Lauljatar Merlyn Uusküla: “Tehke head ja minge loomade varjupaika!”

20 kommentaari
Lauljatar Merlyn Uusküla: “Tehke head ja minge loomade varjupaika!”

Juba mõnda aega Lõuna-Prantsusmaal elav ja magistrikraadi omandav lauljatar Merlyn Uusküla on alati olnud suur loomaarmastaja. Ka kodutute loomade varjupaigas on Merlyn juba teada-tuntud külastaja. Buduaar küsis Merlyni käest, mis ajendas teda loomade varjupaika minema ja miks see tema jaoks oluline on.

 

Juba mõnda aega Lõuna-Prantsusmaal elav ja magistrikraadi omandav lauljatar Merlyn Uusküla on alati olnud suur loomaarmastaja. Ka kodutute loomade varjupaigas on Merlyn juba teada-tuntud külastaja. Buduaar küsis Merlyni käest, mis ajendas teda loomade varjupaika minema ja miks see tema jaoks oluline on.

Endale Merlyn veel kodulooma võtnud pole ja selleks on ka kindel põhjus liikuv eluviis. Aga kui õige aeg käes, võtab Merlyn endale kindlasti koera: “Ma olen rohkem koerainimene. Kodulooma aeg on siis, kui on juba pereplaanid ja mõttes ka endal kodusemaks jääda. Liikuva elustiiliga on väga keeruline kodulooma pidada. Kogaeg on mure, et kes hoolitseb ajal, mil sind ennast pole kodus ja nii pole kokkuvõttes keegi õnnelik, ei sina ega ka koduloom. Koer on täisväärtuslik pereliige ning vajab samuti hoolt ja armastust.”.

Küll aga käib Merlyn aeg-ajalt kodutute loomade varjupaigas. “Olen viimastel aastatel sinna mitmetel kordadel sattunud. Mulle meeldib väga koertega jalutamas käia, saan värsket õhku hingata ja kutsule rõõmu valmistada,” ütleb Merlyn ning räägib kodutute loomade varjupaigas valitsevast olukorrast lähemalt: “Ma arvan, et varjupaikade olukord on muutunud aastatega palju paremaks ja aina rohkem leidub häid inimesi, kes toetavad. Isegi, kui pole hetkel võimalik endale kodulooma võtta, on iga kutsu ja kiisu tänulik kasvõi selle üle, kui tuled ja mängid temaga või toetad varjupaika toiduga. Midagi masendavat varjupaigas enam ei ole ja minu soovitus kõigile on, et kui oled vähegi loomaarmastaja ning soovid midagi head teha, siis see on koht, kus ükski heategu ei jää tasumata.”.

 

Karin Karu