Linnuliha.ee blogi perenaine Ragne Värk: mitu kokka ühte kööki ei mahu!

23 kommentaari
Linnuliha.ee blogi perenaine Ragne Värk: mitu kokka ühte kööki ei mahu!

Linnuliha turustaja Rannamõisa viis Buduaari abil läbi konkursi. Nimelt otsisid nad inimest, kes hakkaks pidama oma toidublogi. Soovijaid oli palju ning lõplik võitja ei selgunud kohe kindlasti kergelt, kuid see isik leiti! Ragne Värk – noor pereema Pärnust, kes on andunud söögitegemise fänn. Rannamõisa konkursist informeeris teda sõbranna, kes soovitas osa võtta. Julge pealehakkamine ning natuke kannatust ning selguski võitja – Ragne! Rääkisime temaga toidu valmistamisest, nende pere traditsioonidest ning loomulikult ka uuest blogist, mis kõiki kokkamissõpru lugema ja retsepte vahetama ootab.

Linnuliha turustaja Rannamõisa viis Buduaari abil läbi konkursi. Nimelt otsisid nad inimest, kes hakkaks pidama oma toidublogi. Soovijaid oli palju ning lõplik võitja ei selgunud kohe kindlasti kergelt, kuid see isik leiti! Ragne Värk – noor pereema Pärnust, kes on andunud söögitegemise fänn. Rannamõisa konkursist informeeris teda sõbranna, kes soovitas osa võtta. Julge pealehakkamine ning natuke kannatust ning selguski võitja – Ragne! Rääkisime temaga toidu valmistamisest, nende pere traditsioonidest ning loomulikult ka uuest blogist, mis kõiki kokkamissõpru lugema ja retsepte vahetama ootab.

Enamus aega möödub köögis
Söögitegemise huvi on Ragnel juba väikesest peale, näiteks suviti maal olles aitas neiu vanaisal praemune ning pannkooke valmistada. Natuke hiljem lisandusid juba iseseisvad plaadikoogid. „Väikesena tegime oma lapsepõlvesõbrannaga teineteise juures koos kokkamisi, seda siis soojade võileibade ja lihtsamate kookide näol,“ räägib naine, kuidas sai kõik alguse.

Ragne peres on tema see, kes on köögitoimkonnas. Ta isegi ei kujuta ette, et peaks mõne teise söögitegijaga köögis ruumi jagama. „Ma nõustun täielikult ütlusega, et mitu kokka ühte kööki ei mahu. Seetõttu olen ka ainult mina köögis esindatud, ausalt öeldes, ei kujutaks ettegi, et peaksin veel teise kokkajaga arvestama, kuna isegi mu kööginoad reastuvad kindla järjestuse järgi,“ räägib ta. Tema naudib söögitegemist üksinda, nii saab ta oma mõtteid vaikselt koondada valmistatavale toidule. Ragne tunnistab, et on lausa õnnelik, et tema mees ei armasta söögitegemist. „Mul on vedanud, et muu mees kokkamist ei armasta – ta on pigem toidunautija ja nii sobib mulle suurepäraselt. Köök on minu armas pisike tuba, kus erinevatest katsetustest sünnivad erinevad road,“ lausub naine.

Kuna Ragne käib tööl (hotellis müügi- ja turundusjuhina), siis teeb ta nädala sees mehele ning lapsele järgmiseks päevaks hommiku- ja lõunasöögi eelmisel õhtul juba valmis. „Nädalavahetusel on menüüs pidulikumad toidud, mulle meeldib hommikuti hästi vara ärgata, teha endale tassike kohvi ning siis vaikselt mõne erilise hommikusöögi tegemise peale hakata mõtlema,“ tunnistab ta.

Lemmiktoidud, traditsioonid…
Toiduaineid ning toite, milleta Ragne ei suudaks elu ettegi näha, on palju, kuid esimesena turgatab talle pähe Taluvõi! „Ehtne ja ehe Taluvõi ja sügisel purki peidetud oma aiasaadustest moosid. Kuna olen aktiivne leivaküpsetaja nüüdseks olnud juba 1,5 aastat (küpsetan leiba 2 korda nädalas), siis ei kujutaks hetkel ette, et mul kapis ei leiduks rukkijahu,“ tunnistab ta.

Tervisliku toitumise koha pealt on Ragnel oma arusaamad. Tema põhiline mõte on toitu nautida ning seetõttu eelistab ta pigem süüa väiksema koguse miskit head, kui suure taldrikutäie salatilehti. „Toit peab pakkuma mulle maitset ning naudingut, ma ei vaata küll väga tihti rohkes rasvas küpsetatud toodete poole, kuid isu tekkimisel ei ütle ka ei,“ tunnistab ta. Seejuures säilitusaineid jälgib naine küll ja armastab ka ise mitmeid asju ise teha, nii teab, kuidas see valmistatud on! „Isevalmistatud toidud on hea koduse mekiga, poes müüdavad aga kommertsliku välimuse ja võltsi maitsega,“ leiab Ragne.

Lemmiktoiduks on naisel kana-klimbisupp, mille juures lisanditega pole koonerdatud! „Lisaks on mainimist väärt tummine kaerahelbepuder juustulisandiga, loomulikult ka aurutiga valmistatud juurviljad kuuluvad mu lemmikute hulka, neid söön maiustamiseks sooja juustukastme või tavalise hapukoorega.“
Aja jooksul on välja arenenud ka mõned traditsioonid, üheks on pühapäevane pannkoogihommik ja igaõhtused kohvi-koogi õhtud. „Kuna olen suur koogiarmastaja, siis sööme tavaliselt igal õhtul minu küpsetatud kooki, joome kõrvale kanget musta kohvi ja räägime oma päevasündmustest.“

Perekond ja toit
Ragne peres oleneb toitumine ka sellest, mis aastaaeg parasjagu on, talve ja suve toidulaud on erinev! „Kõlab küll võibolla veidi kulunult, aga suvel on esindatud menüüs kõik toorained, mida loodusel pakkuda on. Ma armastan suviti tõusta vara, haarata kaasa kööginurgast puukorvike ning seada sammud turule,“ räägib ta. Turul olles tekib Ragnel nii palju ideid ja mõtteid. Kuigi ta veedab seal päris pikalt aega ning ei suuda otsustada, mida võtta ja mida jätta, siiski jõuab ta tagasi enne kui mees ja laps ärkavad. „Jõuan isegi äsja ostetud kaubast hommisöögi valmis teha.“ Suve juurde kuulub ka eestlastele omane grillimine ja uute grillmarinaaride katsetustega hakkab Ragne tavaliselt pihta juba aprillis, siis teab, milliseid hõrke marinaade suvel teha. „Mul on aias grillimiskoha juurde tehtud väike maitseainepeenar, kust saab noppida endale toidu juurde erinevaid maitseaineid, suures valikus erinevaid salateid ning muud põnevat,“ räägib naine õhinal.

Kui mitmed perekonnad on tihtipeale hädas kapriisidega, mis tekkinud erinevatest toidueelistustest, siis Ragnel on vedanud. „Pean rõõmuga ütlema, et minu 1 a 8 k laps sööb eranditult kõike, mis talle pakutakse. Rohkem on kapriisne minu abikaasa, seda on aga enamus mehi, tuleb lihtsalt kaval olla. Pole ju mõtet rääkida, et kasutasin toidus mehele mitte maitsevaid toiduaineid, kui toit talle väga meeldib,“ avaldab ta oma nipi.

Restorane külastavad nad ka, kuid kindlasti mitte iga nädal ning kui minnakse, siis üldjuhul koos, nii saab toitu rahulikult nautida ja juttu rääkida. „Mulle meeldib erinevates kohtades käia, nii saan juurde ideid ja mõtteid. Näiteks ühest restoranist umbes aasta aega tagasi saadud vormiroa retsept on siiamaani meie pere üks lemmikuid.“ Kindlaid lemmikrestorane Ragnel ei ole, sest need kipuvad vahelduma, hetkel võib pidada eelistatuimaks Tallinnas asuvat kohvik MOONI. „Seal pakutava boršisupi oivalist maitset ei oska isegi unes ette kujutada. See supp on aus, ehtne, kus täidist on rohkem kui puljongit. Lihtsalt võrratu, kui Tallinnat külastan, astun sealt iga kord läbi.“

Sõbrad ja toit
Lisaks oma perele meeldib talle süüa teha ka sõpradele, päris tihti kutsub Ragne kellegi külla, sest siis on taas põhjus olemas tegemaks suurem söögilaud. „Omaette nähtus on meil peetavad erinevad tähtpäevad ja sünnipäevapeod. Mul on siis juba vähemalt kuu aega varem valmis täpne mitmekäiguline (tavaliselt nelja) menüü. Samuti ka läbimõeldud kava, kus, millal ja kuidas toitu valmistan ning serveerin,“ avalikustab Ragne. Veebruarikuus ongi Ragnel tulemas juubel, mille menüü on valmis juba jaanuarikuu algusest! „Külalised – hoidke alt,“ hoiatab ta. „Mulle meeldib olla toiduga seotud, minu jaoks on see meeldiv ajaviide, mitte kohustus.“

Oma sõbrannadega korraldab Ragne igakuiseid traditsioonilisi beebipidusid. See on pidu, kus emad enda tehtud küpsetisi, toite ning päevasündmusi arutavad. „Kuna sellised peod on toimunud juba laste päris titeeast peale, siis lapsed on üksteisega ilusti harjunud ning mängivad omavahel rahulikult.“

Toidublogi
Idee hakata pidama oma toidublogi sai alguse eksperimentidest ning katsetustest, mida Ragnele toiduga meeldib teha. „Oma kokkama.blogspot.com toidublogi hakkasin tegelikult pidama täiesti isiklikuks tarbeks, kuna mul oli arvutist just suur osa faile ära kustunud (nende hulgas ka mitmeid vajalikke retsepte), siis oli vaja kindlamat retseptitalletamise süsteemi,“ räägib ta. Algul oli Ragne suhtumine blogisse pessimistlik ning teda valitses ebausk. „Alati on raske uue asjaga kohaneda, vaikselt hakkasin aga sinna enda retsepte kirjutama ning nüüdseks on saanud mu blogi juba päevas 1000-1200 külastajate arvuga toidublogiks,“ rõõmustab ta. Nüüd on Ragne hobist saanud töö, lisaks peab ta ka linnuliha blogi, kuhu plaan koguda kõik parimad linnulihatoidud.

Teatavasti on Rannamõisa populaarne linnulihatoodete poolest, kas see tähendab, et Ragne on ka ise suur linnuliha austaja? „Loomulikult armastan linnuliha. Minu üks firmaroogi on sinepi-meekana. Kanaliharoa valmistamiseks on nii palju erinevaid võimalusi, lase ainult fantaasial lennata,“ leiab ta.

Rannamõisa projektiga on naine seotud juba eelmise aasta detsembrikuust saati, selle aja jooksul on ta jõudnud katsetada mitmeid nende linnulihatooteid. „Kindlasti pean mainima, et olen tohutult armastama hakanud Rannamõisa kalkunilihatooteid,“ tunnistab Ragne. Milline on aga senine lemmiktoode? „Tohutu üllatuse valmistas mulle Rannamõisa suitsutatud kalkuni kintsuliha. Sõin päris suure tüki niisama käte vahel ära, lõikasin pisikese tüki veel, oleks veelgi seda degusteerinud, aga seesama kalkuniliha oli mul mõeldud pirukatäidiseks, nii et pidin maitsmisega piiri pidama,“ meenutab ta.

Oma blogiga soovib Ragne edasi anda rõõmu toidutegemisest ning uusi ideid. „Blogiga soovin pakkuda inimestele lihtsaid ideid näitamaks, et toiduvalmistamine ei pea olema väga aeganõudev ja keeruline tegevus. Loomulikult ootan ka kõikidelt blogi külastajatelt tagasisidet ja ideid,“ lausub naine.

Vaba aeg
Vaba aja veedab Ragne oma hobiga tegeledes, milleks on just nimelt söögitegemine või sellega seotud tegevused. „Ühendan meeldiva kasulikuga,“ lausub ta.

Kindlasti leidub meie seas neid, kes leiavad, et toiduarmastajad ning söögitegijad on tihtipeale ülekaalulised. Kuidas hoiab noor ema ning toidublogi pidaja Ragne end vormis? „Trenniinimene ma ei ole, kuid armastan tohutult jalutada, Pärnu on ideaalne jalutamisretkedeks,“ leiab ta. Enne tööle minemist, kui laps oli alles väike, käis ta jalutamas 2-4 tundi, suvel isegi rohkem, nüüd, kus käib tööl, ajab oma asjaajamised siiski käies. „Nädalavahetusel korvan lapsega nädala sees ärajäänud jalutamised, siis teeme ikka päris suuri ja pikki ringe, ka praegusel ajal, külma ilmaga.“

Lõpetuseks ei saa ma küsimata jätta: kas tee mehe südamesse käib kõhu kaudu? „No eks ikka, kui olen oma meesperele valmistanud nende lemmiktoitu, on nende nägu ikka hoopis naerusem,“ tunnistab Ragne.

 
Autor: Annika Ülejõe, Buduaar.ee toimetaja