Loe, mida soovitab rate.ee looja Andrei Korobeinik noortel oma tulevikuga teha

Loe, mida soovitab rate.ee looja Andrei Korobeinik noortel oma tulevikuga teha

Riigikogu liige ning ülimenuka suhtlusportaali Rate.ee looja Andrei Korobeinik tunnistas Buduaarile, et alati ei olegi kõige õigem mõte peale keskkooli otse ülikooli minna. Sellest, millised lihtsad ning asjalikud soovitused on Andreil keskkooli lõpetanud Eesti noorele, loe juba allpool lähemalt.

Riigikogu liige ning ülimenuka suhtlusportaali Rate.ee looja Andrei Korobeinik tunnistas Buduaarile, et alati ei olegi kõige õigem mõte peale keskkooli otse ülikooli minna. Sellest, millised lihtsad ning asjalikud soovitused on Andreil keskkooli lõpetanud Eesti noorele, loe juba allpool lähemalt.

Andrei soovitab enne ülikooli astumist end võimalusel ka tööturul proovile panna. “Kui enne ülikooli minekut tekib võimalus teha erialast tööd, siis see oleks kahtlemata kasulik. Võib juhtuda, et töö käigus selgub, et see eriala polegi sinu jaoks ja sa soovid hoopis midagi muud õppida. Teine põhjus tööle minekuks võib olla raha teenimine prestiižikama kõrghariduse jaoks, ka see ei ole halb mõte. Samas tänapäeval on Eestis lihtsam ülikooli astuda kui leida ilma hariduseta ja töökogemusteta tööd,” tõdeb Andrei, et otse pärast keskkooli tööd leida pole küll lihtne, kuid tulevikule mõeldes, oleks see igati kasulik.

Ka reisimine ning silmaringi laiendamine on Andrei sõnul just noore inimese jaoks väga oluline. “Silmaringi avardamiseks tasub loomulikult muid riike näha ja ülikooli aeg sobib selleks hästi. Eesti ülikoolide suureks miinuseks on väike välismaiste tudengite protsent – paar aastat tagasi oli see vaid 3%, vahepeal hakkas tõusma, kuid näiteks Euroopas on see tavaliselt 15% ringis ja meil on sinna veel pikk tee minna. Korralik ülemaailmne kontaktide võrgustik võib tulevikus abiks olla näiteks oma äri alustamises, Eesti ülikoolis jääd sa sellistest kontaktidest ilma,” põhjendab Andrei, miks välismaal õppimine kasulikum on.

Siiski tõdeb Andrei, et paljud välismaised ülikoolid jäävad oma tasemelt Eesti omadele alla. Lõppkokkuvõttes oleneb palju sellest, millist eriala õppida soovitakse. “Ülikooli valikul ei ole asukoht kõige tähtsam, suuremat rolli mängivad muud faktorid. On kahtlemata erialad, kus Eesti ülikoolide tase ei ole piisavalt kõrge, näiteks IT – seda tasub täna võimalusel õppida välismaal. Kui potentsiaalne tudeng valib Tartu Ülikooli ja näiteks Harvardi vahel, siis Harvard on üldjuhul hea valik, kuna see on üks parimatest maailma ülikoolidest. Samas Tartu Ülikool on maailma top 3% seas, seega suvaline välismaa ülikool ei pruugi olla parem variant ja ei tasu seda eelistada vaid põhjusel, et see asub välismaal. Eesti ülikoolide kasuks räägib ka see, et kõrgharidus on Eestis tasuta,” tunnistab Andrei, et haridustase Eestis on küllaltki kõrge, kuid Harvardiga seda muidugi võrrelda ei saa.

Karin Karu

Sarnased artiklid