Reklaam sulgub sekundi pärast

Meelelahutus-maailmas ilma tegev 19aastane Gerli Rosenfeld: ma ei karda negatiivseid kommentaare!

Noor 19aastane julge pealehakkamisega kaunitar Gerli Rosenfeld on meelelahutusmaailmaga seotud olnud juba 17aastaselt alates. Lisaks oli Gerli ka osatäitjaks peatselt esilinastuvas filmis “Vasaku Jala Reede”, kus neiu näitleb kõrvuti selliste tuntud persoonidega nagu seda on Ott Lepland, Ivo Uukkivi ja paljud teised. Buduaar uuris Gerlilt tema uute projektide kohta ning küsis ka seda, mida negatiivset nii noorelt meediaorbiidile sattumine endaga kaasa toob.

Noor 19aastane julge pealehakkamisega kaunitar Gerli Rosenfeld on meelelahutus-maailmaga seotud olnud juba 17aastaselt alates. Lisaks oli Gerli ka osatäitjaks peatselt esilinastuvas filmis “Vasaku Jala Reede”, kus neiu näitleb kõrvuti selliste tuntud persoonidega nagu seda on Ott Lepland, Ivo Uukkivi ja paljud teised. Buduaar uuris Gerlilt tema uute projektide kohta ning küsis ka seda, mida negatiivset nii noorelt meedia-orbiidile sattumine endaga kaasa toob.

Gerli, räägi lühidalt endast, kui kaua oled figureerinud meediamaastikul ja miks see ala sulle meeldib?

Olen 19aastane, tähtkujult lõvi, pärit Tallinnast. Meelelahutusega olen aktiivselt tegelenud viimased poolteist aastat. Mis mulle selle ala juures kõige enam meeldib? Vastus on lihtne - võimalus suhelda väga erinevate karakteritega, saada uusi ja huvitavaid kogemusi ja seda just ürituste korraldamise valdkonnas. Kõige uuemaks projektiks on ööklubis BonBon uue pidudesarja Candy läbiviimine, esimene pidu toimub kusjuures juba homme, 28. jaanuaril. Olen kindel, et sellest kasvab välja mida suurt ja erakordset. Meelelahutusmaailm on koht, kus saad oma kõige kreisimad, ulmelisemad ideed reaalsusesse tuua ja need elama panna.

Kuivõrd oled harjunud meedia tähelepanuga, mis sellise ametiga paratamatult kaasneb? Kas tuntus on sinu jaoks pigem oluline või siis paratamatus, mida sellist ametit pidades vältida ei saa?

Ma pole avalikkuse tähelepanu kunagi kartnud, küll aga teeb haiget lugeda kommentaare õelust täis inimeste poolt, kes mind isiklikult ei tunne. Nad teavad vaid mu nime ja mõtlevad kohe, et ju nad siis teavad minust kõike. Minu soovitus neile oleks lihtsalt pigem jätta ütlemata, kui sa ikka asjast tegelikult midagi ei tea. Teen tööd, mida armastan ja näen samamoodi vaeva iga päev, nagu kõik teised tööl käivad inimesed, vahel isegi rohkem. Tuntus on jah paratamatus, mis sellise tööga kaasneb, olen sellega arvestanud ja talun rõõmsalt nii negatiivseid kui ka positiivseid kommentaare.

 

Karin Karu