Mida arvas Eesti Laulu võitjast Piret Järvis? Aga Argo Ader ning mitmed teised? Loe ja saa teada!

Eelmisel reedel toimunud kontsertvõistlusel Eesti Laul krooniti võitjaks Malcolm Lincoln, looga „Siren.“ Võib öelda, et Eesti eurovisioonilaulude tase on kindlasti kõrgemale tõusnud, kuna kõik osalejad olid omamoodi head ning vägagi tugev konkurents toimis! Uurisime avaliku elu tegelaste ning muusikute käest, kuidas jäid nemad võitja ning konkursiga rahule.

Piret Järvis: „Võidulooga olen väga rahul. Kui enne finaalvõistlust "Siren" veel minu soosikute hulgas polnud, siis pärast Malcolm Lincolni proovide ja viimase esituse nägemist olin täielikult selle loo, bändi ja esituse lummuses. Seega läks võit minu arvates väga õigesse kohta. Selle aasta finaal koosnes minu arvates eranditult väga headest lugudest ja seega ühte ja ainsat lemmikut ma välja tuua ei oskagi. Ott ja Märt olid absoluutselt kuldaväärt! Mina naersin klippide ajal igal juhul südamest. Lemmiksketšiks oli reggae-lugu.“

Mai Leemet: „Ma isegi ei vaadanud Eesti Laulu kontserti. Võidulugu nägin pühapäevasest telekordusest, kuna jõudsin teleka lahti teha just pärast võitja selgumist teistkordse võiduloo esitamise ajal. Niisiis olen suhteliselt ebapädev su küsimustele vastama. Võin öelda ainult, et võidulugu mulle väga meeldis, meeldis juba algusest peale. Meeldis sellest hetkest, kui see laul finaali sai, kuna üks finalistidest diskvalifitseeriti. Minu lemmik oligi algusest peale seesama hilisem võidulugu ja Iiris ja Lenna olid ka toredad!“

Ines Karu: „Olin sel ajal Brüsselis tantsu õpetamas ja esinemas. Just äsja jõudsin tagasi, kahjuks ei näinud.“

ETV ilmateadustaja Kristo Elias: „Vaatasin. Väga lahe võistlus ja toredad laulud olid sellel aastal. Malcolm Lincolnist video põhjal ei arvanud ma algul suurt midagi, aga live esitus jättis väga hea mulje. Vaiko Epliku laul Lenna esituses oli minu lemmik, aga võitjaga olen ka väga rahul. Ott ja Märt näitasid oma taset ja lähevad iga aastaga aina paremaks. Üldmulje üritusest oli palju parem kui eelmisel aastal! Lisaks tuli ka ERR kontserdi ülekandmisega väga hästi toime. Nagu välismaal!“

Eesti dnb esileedi Liisi Ree aka Leazy: „Eesti Laul on minu jaoks üllatavalt palju furoori tekitanud ja sõna on võtnud ürituse kohta väga paljud. Lugesin ka mõnda netikommentaari ning ausalt öeldes on mul väga piinlik. Tundub, et hetkel võtavad sõna kõik, kes arvavad, et võiksid midagi öelda, aga kes tegelikult pole antud teemas piisavalt kompetentsed. Eriti kurvaks tegi ühe Eesti popstaari kurtmine tuntud telesaates, et tema laul esimese kümne hulka ei pääsenud, kuigi tema arvates sobinuks see suurepäraselt. Kõik täiskasvanud inimesed peaksid konkursist osa võttes arvestama, et nad võivad sealt välja langeda, staatusest hoolimata. Ma ei usu, et ükski konkureerija arvas, et tema lugu ei sobi konkursile. Kurb, et meie seas leidub niipalju kadedust ja väiklust ja inimesed ei oska näha asju kaugemalt kursilt kui oma mätta otsast. Lõppkokkuvõttes on ju Eesti Laul kasulik kõikidele, eriti muusikas tegutsevatele inimestele. Korralduse üle viriseda ei tohiks ja ei saaks. Olen lugenud kommentaare halva otseülekande kohta ja ei saa ühtida nende arvamusega. Esiteks puudub meil võrdlus Eestis tehtavate livekontsertshow ülekannetega, kuna neid tehakse siin nii vähe. Kui võrrelda  näiteks  MTV galadega, siis tuleb mängu nii sealsete inimeste kogemus kui ka vahendid ja võimalused. Ka oli kogu kava minu arust üles ehitatud piisavalt intevsiivseks, igav ei hakanud kordagi ja tore, et ei pidanud ootama pikkade reklaamipauside järel. Oti ja Märdi vahesketšid olid hästi mängitud, julged ning ajakohased. Ka nende töö õhtujuhtidena oli nauditav.“

Kulturist Argo Ader: „Eesti Laulu võidulooga jäin äärmiselt rahule, kuna see oli ka minu lemmik ja parim lahendus Eestile Eurovisioonis. Oti ja Märdi lood olid suurepärased ja esitlused väga professionaalsed. Andekad tüübid - need mehed on kõigeks suutelised!“

Stilist Karolin Kuusik: „Vaatasin proove ja ka otsesaadet, olin kaks päeva järjest Nokia Kontserdimajas, sest riietasin Marten Kuningat ja Mahavoki inimesi ning Malcolm Lincolni ja Manpower Four´i. Olin totaalses joovastuses, kui Malcolm esimese kahe hulka jõudis! Kui ma mõni nädal tagasi esimest nende lugu „Siren“ kuulsin, tundsin, et see on suur ja igavikuline lugu. Ma olen täielik fänn! Minu lemmikuteks olid: Malcolm, siis tuli tükk tühja maad ja meeldisid ka 3 Pead ja Marten Kuningas, Iiris ja teised. Mitte ühtegi sellist lugu ei olnud sel aastal, mille puhul oleks kartnud, et kas tõesti selline nõrk lugu läheb Eestit esindama. Ott ja Märt - see oli super, super, super! Paremini ei saaks!“

Lauljatar Margret Kelomees: „Malcolm Lincoln oli neist mu lemmik, seega jäin Eesti Laulu  võidulooga väga rahule ja loodan, et neil läheb Oslos hästi! Robin Juhkental laulab ka hämmastavalt hästi. Tore, et ta sai võimaluse Eesti Laulu n-ö hüppelauana kasutada. Marten Kuningale ja Mahavokile hoidsin ka pöialt - üllatav oli, et nad esimese kahe parema hulka ei tulnud. Ott ja Märt olid nagu alati - naljakad ja hoidsid muidu suhteliselt ühtemoodi esituste vahel hästi pingeid üleval. Meelelahutus missugune! Roboti-teema oli läbivaks asjaks ja mitte midagi väga omanäolist nagu ei näinudki. Ka Iirise „lindid-seelikust-välja-trikk“ pole ju mitte midagi uudset. Tiiu Kiik kiikus laval ja oli armas, muu oli suhteliselt sarnane.

Lauri Pihlap: „Eesti Laul 2010 sai ära vaadatud, pidasin reede õhtul sõprade seltsis oma sünnipäeva ning mingil hetkel istusime pidulikult teleri ette. Võidulooks poleks mina Malcolm Lincolni „Siren“ pala kindlasti pakkunud, keegi meist poleks. Aga... Mulle tegelikult nende Eesti Laulu "stoori" meeldib. Varumeestena võistlustulle, kuni lõpuni kindlate favoriitide varjus ja siis järsku, VÕIT! Mulle meeldib väga Robin Juhkentali hääl ja live's tegi ta oma tööd väga hästi. „Siren“ on minu jaoks lugu, mis nõuab pisut harjumist. Lugu justkui kruvib ja kruvib, aga käima ei lähegi. Eurovisiooni kontekstis on pala isegi raske ette kujutada, aga see selleks. Omanäolised artistid, tulid, nägid ja võitsid - müts maha ja soovin edu Oslos! Mina nimetasin varasemalt oma lemmikuteks kaks lugu, mis esimesel korral kohe meelde jäid. Nendeks olid Marteni ja Lenna lood. Minu maitse järgi head meloodiad ja hea minekuga palad. Tubli töö! Oti ja Märdi lauluvõistlus „Pean saama Eurovisioonile, muidu suren 2010!"“oli väga hea meelelahutus reede õhtuks! Usun, et mehed tõeliselt nautisid kõiki neid ümberkehastumisi, sest tegelaskujude n-ö väljatöötamine polnud meeste jaoks kindlasti mingisugune probleem. Kõik ju elust enesest. Naljakas ongi see, et käesoleva aasta Eesti Laulust räägitakse edaspidi tõenäoliselt just tänu Oti ja Märdi etteastetele. Päev pärast võistlust telliti duo „eurolugusid“ juba raadioeetrist. Järelikult tehti head tööd! Loomulikult oli töö kindel ja korralik ka õhtujuhtidena.“

Martin Veisman: „Võidulooga jäin väga rahule, ma ei oleks uskunud, et rahvas sellise valiku teeb. Siinkohal tõstaks esile züriid, tänu kellele eelkõige see ja ka ülejäänud lood finaali said. Kõik finaali lood meeldisid, iga lugu oli omamoodi ja artistlik, püüdlus oli pigem muusika kui odav populaarsus. Kui ajakirjanduses käis läbi jutt alternatiivsest muusikast, siis olgem ausad: selline muusika on põranda alt ammugi laiemas maailmas väljas, kõik sõltub kuulaja enda taustast. Minu jaoks mõjusid labasena teatud meediumite omad lauluvõistlused, mis taaskord näitab kodumaist kitsarinnalist suhtumist. Sepp ja Avandi tegid supertöö, nii saatejuhtimisel kui ka võrratute sketšide näol, väga nauditav vaatemäng. Kokkuvõttes jõudsid mitmed uued artistid oma kuulajateni ja Eesti muusikamaastik sai tavapärasele süsteemile vürtsi juurde, mis peaks artiste motiveerima.“

Buduaar.ee