Miks sai peoloomast Stella Vainikkost mediteeriv toortoitlane?

Stella Vainikko on kõrgelt haritud 32-aastane energiast pakatav imekaunis naine, kes  viimased kuus aastat oma elust on pühendanud joogale, meditatsioonile ning toortoitumisele.  Ta ei ole suhtes, ta ei pea oluliseks perekonna loomist ühiskonna sunnil, ta elaks justkui paralleelmaailmas – Stella oskab oma elu ja tegemisi kõrvalt vaadata ja ta naudib igat hetke oma elus. Kui paljud meist seda tänapäeval suudavad? 

Pidev stress ja masendus on Stella jaoks jäänud minevikku, kuid kõigest mõned aastad tagasi oli kaunis noor naine kimpus samade hädadega nagu paljud meist – stress, väsimus, pinged – ühesõnaga ta ei olnud õnnelik. Mida Stella oma elus muutis, miks sai temast toortoitlane, kuidas ja miks jooga ning meditatsioon teda aitasid – sellest ja paljustki veel rääkis Stella Buduaarile.

Stella on lõpetanud Tartu Descartesi Lütseumi, Tartu Kõrgema Kunstikooli reklaami- ja meediakunsti eriala ning õppinud ühe aasta ka Priit Pärna animatsiooniosakonnas EKAs magistriõppes. Lisaks on naine ka inspiratsioonikooli Südamekeskus asutaja, elukutseteks energiatöö EMF tehnika ja Reiki õpetaja, loovusringide ja vaimsete rännakute looja, jooga ja meditatsiooni õpetaja ning individuaalnõustaja.

Küsisime Stella käest alustuseks tema pere ja päritolu kohta. Ta on pärit mitmelapselisest perest, kuid Stellale endale meeldib mõelda, et nii tema kui ka kõik teised siin maailmas on nagu üks suur perekond. “Jah, mulle tõesti meeldib mõelda kogu inimkonnast kui suurest perest, nii nagu pärispereski õpitakse läbi paide ja müksude, nii ka suuremas plaanis,” ütleb Stella rõõmsal häälel. 

Kuid miks ja kuidas sai alguse tee jooga ning meditatsiooniga tegelemiseni? Seitse aastat tagasi oli Stella täpselt samasugune noor inimene nagu enamik meist – pidutses, nautis elu, tegi tööd... Kas see siis ei meeldinud talle? Mis siis täpsemalt juhtus? Miks Stella polnud oma senise eluga rahul? “Jooga ja meditatsiooniga hakkasin igapäevaselt teadlikult tegelema aastast 2007, kui Eestis toimus Art of Living ülemaailmse heategevusorganisatsiooni noortekursus. Ega ma kohe siis fänniks ei hakanud, alguses oli ikka väga raske keha painutada ja jagada ruumi kõigi inimestega. Olen olnud terve elu üsna tundlik ning teiste inimeste emotsioone oli raske taluda, sest need tõid endas ju asjad välja, millega silmitsi ma ei tahtnud väga seista. Aegamööda, kui keha puhastus, mis ikka jooga käigus toimub, hakkas tulema suurem rahu- ja rõõmukogemus igasse päeva, see innustaski edasi uurima. Ega ma vist muidu sinna kursustele poleks läinud, aga olin koguaeg haige ja pidutsemine väga tervislikke eluviise ka ei soosinud, tahtsin leida alternatiivi, et oleks lahe ja lõbus, et elu sajaga nautida. Nii ma siis oma nohuse ninaga, müts silmini tõmmatud, sinna koolitusele läksin tagaritta mossitama. Ilmselt oli see suuresti selle õpetaja karisma ja kogu aeg särav naeratus, mis minus suurt uudishimu tekitas, et kuidas niiviisi saab olla? Kogu aeg õnnelik!? "Tahan ka!" mõtlesin,” tunnistab Stella, et just pidutsemine ja sellega kaasnev väsimus järgmisel päeval panid teda mõtlema, et kas tõesti kuidagi teistmoodi ei saa. 

Teemasid, millega Stella end pidevalt edasi arendab, on mitmeid: ”Tantra, jooga, püha seksuaalsus, arusaamine oma füüsilise keha võimetest, oma erinevatest teadvustasandite võimetest - see on kõik minu jaoks väga põnev teema olnud. Kui ma juba inimeseks sündisin, miks siis mitte selle kohta veidi rohkem teada, kes ma olen? Nautida elu lõbustuspargis atraktsioonidega täie raha eest sõites?,” tõstatab Stella küsimuse, et miks mitte iseennast ning kogu end ümbritsevat maailma paremini tundma õppida. 

Aga miks jooga? Kas tõesti on võimalik leida vastused kõikidele oma küsimustele jooga kaudu? Ei tahaks väga uskuda... . “Jooga ja meditatsiooni eesmärk on see, et me saaks ise enda heaolemisega suurema kontakti, ühenduse lõpmatu eluenergiavooga. Jooga tähendab otsetõlkes ühinemist – keha, meel ja vaim, tunded ja mõtted, kogu olek tuleb tagasi loomulikkusesse, looduslikkusesse. Ainult üks seitsmest jooga harust tegeleb füüsiliste harjutustega, on veel eraldi suunad, mis keskenduvad läbi oma mõtete, keskendumise ja tähelepanu suunamisele sellele, mis on tegelikkus ehk elektromagnetiline reaalsus, eesti keeles öeldes – armastus. Meditatsioon on meie pärisolek, see on rahu seisund, millest kõik välja kasvab, looming saab sündida läbi lubamise,” kommenteerib Stella ning lisab veel: ”Nii ma lihtsalt oma keha ja tunnete heaolu nimel jätkasin selleteemalisi õpinguid üle maailma. Eks varem oli ka uudishimu vaimsete teemade suhtes, aga samas oli väike eelarvamus ka. Tundus, et kõik on nii kole müstiliseks aetud ja seda kõike õppida kole palju. Tegelikkuses on kõik palju lihtsam. Inimesed õpivad, kuidas tagasi saada sellesse lihtsusesse ja loomulikkusesse, mida kõik lapsed oskavad, samas elutarkuse ja arukusega kooskõlas. Nii et sisuliselt pole vaja kuhugi "edasi" areneda, vaid pigem tagasi lihtsusesse, kus ei ole vaja kanda maske ja teha palju pingutusi, et olla nagu meeldib,” tõdeb Stella, et õnn peitub siin elus palju lihtsamates asjades ning just lapsepõlve tagasi minnes oskame me ka kõike end ümbritsevat paremini hinnata. 

Stella sõnul mõtlevad ja pingutavad paljud inimesed tänapäeval lihtsalt üle ja tulemuseks ongi stress ning masendus. “Me oleme harjunud siin kultuuriruumis arvama, et meie mõtleme midagi välja, või siis pingutame naba paigast ära, et midagi saavutada. Kes aga tõeliselt on külluslikust universumist aru saanud, teab väga hästi, et inspiratsioon on alati "midagi ülevat", midagi, mis tuleb siis, kui pingutus lakkab ja saabub lubamise tunne. Mina nimetan meditatsiooni naljatamisi spikerdamiseks. Teate küll, kui teatris on etendus laval ja siis näitlejal on etteütleja lava taga. Vot, kui läheb meelest ära, mida järgmisena teha, öelda või kuidas olla, siis tuleb kuulata oma sisemist tarkust. Võime seda nimetada mediteerimiseks, südame hääleks, intuitsiooniks, kõhutundeks - nagu tark vanarahvas teadis rääkida, see on kõik üks ja seesama. Arutu tormamine saab vahetatud lõpmatu intelligentse väljaga partnerluseks, kus oleme pidevalt toitva informatsioonivoo pikendus Maa peal kõndivate geenikogumitena,” tõdeb Stella ning lisab: ”Me kõik oleme ühe ja sama allika erinevad väljendused, kogemas seda, mida tähendab olla inimene. Teadlased on jõudnud tõdemuseni, et oleme kõik omavahel multidimensionaalselt ühenduses, miks siis mitte seda lahedat võimet ära kasutada? Telepaatia, selgeltnägemine, rahu ja õnnetunne ja ohhoo – armastuse ehk ühendatuse tunne. Taoline olemine võib olla kõigi elukogemuseks, seda pole kuidagi piiratud kogus, pole vaja karta, et see saab otsa. See on meie pärisolemus ja seda saabki läbi läbi jooga ja meditatsiooni endas välja kaevata ehk blokeeringud kõrvaldada ning elada teadlikult, luues kogemusi, mis on meeldivad,” soovitab Stella meil kõigil enda sisse vaadata ning end nii-öelda lahti lasta... vabaneda piirangutest saamaks teada, mida me tegelikult tahame ning vajame ja mis veel - mis meid õnnelikuks teeb. 

Lisaks jooga ning meditatsiooni praktiseerimisele, on Stella viimase viie aasta jooksul ka oma söömisharjumusi traditsioonilise eestlase tavamenüüga võrreldes päris drastiliselt muutnud. Miks ometi? Miks loobuda maitsvast hamburgerist ning kuldsetest friikartulitest paksu majoneesikastme ning ketšupiga? Miks mitte minna näiteks kord aastas mõnda kiirtoidu restorani ja osta megaeine ning see nahka pista? Stellal vastus on lihtne ning inimlik: ”Tõsi, olen toortoitlane umbes 80% praegusel aastaajal ehk siis külmal ajal ja tõesti mõnel hooajal on lihtsam elada täitsa puuvilju süües või juues vaid mahlasid. Ma olen viimase viie aasta jooksul hakanud järk-järgult oma söömisharjumusi muutma. Iga inimene on individuaalne ning tuleb enda keha õppida tunnetama. Mulle meeldib, kui mul on kerge ja hea olla, seepärast olen valinud selle tee,” tunnistab Stella ning räägib lähemalt põhjustest, miks ta oma söömisharjumusi nii drastiliselt muutis: ”Kõige suurem murrang toitumisteemadel oli siis, kui ma olin kogu aeg pidevalt väsinud ülesöömisest ja ma lõpuks sain aru, miks ma nii palju üldse süüa tahan – see oli suuresti emotsionaalse puudujäägi korvamiseks. Meil oli ikka kodus kombeks öelda, et oh, söön lohutuseks seda või toda ja nii need kreemikoogikesed ja kanakoivad mulle koguaeg koju tulid, et ennast premeerida. Kui ma sellest aru sain, et ma suuresti söön mitte toidu, vaid selle elamuse pärast, mida ma selle söömisest tahtsin saada, muutus päevapealt olukord lihtsamaks, sest hakkasin lihtsalt teadlikul viisil seda vaimset nälga uute vahenditega leevendama. Inimestel on igasugused näljad ju, ei ole ainult füüsilise toidu nälg: tahaks pai ja kalli ja magada ja liigutada ja unistada ja andestust vanade eksimuste pärast ja puhtas looduses olla – kõik need näljad lihtsalt käsu peale ära ei kao ju. Suur samm ongi juba teadvustamises, mida keegi üldse kogeda soovib ja siis õigete vahenditega lahendada,” on ülesöömine ning raske ensetunne pärast sööki Stella jaoks tänaseks juba minevik, kuhu ta tagasi pöörduda ei soovi. 

Aga mida toortoitumine siis tegelikult ikka tähendab ja mil moel erineb see taimetoitlusest? Stella sõnul pole kõik üldse nii, nagu seda meedia meile seletab. “Toortoitumine ja taimetoitumine tähendab tegelikult menüüvaliku väga palju laiendamist, see pole nii, et lihtsalt jätan liha ära ja siis söön samu asju edasi. Teemat tasub õppida ja uurida, ja teada, et iga muutus tuleb teha järk-järgult. Keha muutub tundlikumaks ning see toob kaasa väga suured kingitused enese ja maailma paremaks mõistmiseks. Mida see kõik annab? Rohkem elujõudu koguaeg aktiivselt elus olemiseks, ei pea kuhugi diivaninurka seedima kolima kolmeks tunniks pärast õhtusööki, mis omakorda tähendab, et on rohkem energiat, et tegeleda mõnusate asjadega. Loomingulisus, liikuvus, seksuaalsus, toitumine, kõik on omavahel seotud,” muigab Stella, et ka seksuaalne elu võib tänu söömisharjumuste muutmisele nii-öelda  uue elu sisse saada. 

Just äsja avas Stella ka keskuse kõigile neile, kes on huvitatud joogast ning meditatsioonist ja kokkuvõttes kõigest, mis nende teemadega kaasneb – täiesti teistsugune ellusuhtumine... Idee keskuse avamiseks tekkis Stellal pärast imeliselt Hawaii saarelt naasmist... . “Pärast tagasitulekut sügisel tekkis jah olukord, kus tahtsin inimestele pakkuda võimalust end avastada ja koosolemisi teha, et ka need, kes täitsa alles alustavad enese avastamise teekonda, saaks tulla kuhugi mõnusasse kohta ning saada nõu, oskusi, teadmisi ja joogat teha. Nüüd ongi selline koosolemise koht siin, nimega Südamekeskus, kus saab kogeda tasakaalustavaid energiaseansse, reikit, massaaži, teha joogat ja õppida ise seda kõike omal käel praktiseerima igapäevaseks kasutamiseks. Südamekeskus on avardumises ja usun, et sellise inspiratsiooni- ja loovuskeskuste jaoks on aeg küps, inimesed avastavad üha enam vajadust endast aru saada ja kohtuda teistegi sarnaste huvidega inimestega.” 

Peagi ilmub Stella sulest ka esimene raamat, mis tõsi küll, antakse esialgu välja vaid USAs. “Eks nüüd tuleb see saladus päevavalgele tuua jah - see kõnealune raamat, mis nüüd just toimetamisahjust minu postkasti tagasi saabus, on teemal, kuidas olla hea õpetaja, magamistoast klassiruumini. See on selline raamat, manuaal, mida igatsesin, kui ise õpetajatööd alustasin, kuid minu suureks üllatuseks sellist lihtsat ja tavainimesele toetuseks kerget lugemist ei leidnud. Hakkasin siis ise neid teadmisi aja jooksul kokku koguma,” tunnistab Stella ning jätkab veel: ”Terve minu elu on möödunud õppides. Õppides seda, kuidas õppida ja õpetada ning milline üks õpetaja olla ei tohiks ning mida teha siis, kui ikkagi tahaks mõnusaid suhteid iseenda ja teistega. Need teadmised kuluvad marjaks ära nii targal abikaasal kui ka emadel, kes oma praeguse aja võsukestega hädas on, kooliõpetajatest kraanajuhtideni välja, sest igaühel on midagi, mida teistega jagada. Kuidas seda teha aga nii, et sõnum ka kohale jõuaks, see on ju aktuaalne teema pea iga inimese elus. Müsteerium ei ole pedagoogikaraamatute virnades - see on inimlikus olemises, heatahtlikus koosloomises.”

Kuid kust kohast ammutas Stella raamatu jaoks inspiratsiooni? ”Inspiratsioon on tulnud üle maailma eri kontinentide õpetajate käe all õppides ja mööda maailma rännates. Lihtne ja praktiliste juhtnööridega abivahend. Hetkel on see raamat plaanis välja anda kõigepealt USAs, sealse väga menuka kirjastusega juba läbirääkimised täies hoos, aga eks näis, vaatame, mis elu toob,” ei hakka Stella toimuvast ette ruttama, kuid siiski on päris kindel, et tema esimene raamat näeb peagi ka ilmavalgust.

Viimane küsimus Stellale: Kas ta usub karmasse ja millised isiklikud kogemused tal karmaga on? Stella vastus on ühtmoodi nii humoorikas kui ka mõnes mõttes pilkav, samas vastu vaielda ei saaks meist ilmselt keegi: ”Mis on karma? Lähed restorani, istud maha, võtad menüü ja tellid toidu, sööd selle ära ja kõht saab täis. Vot see on karma. Tellid ja saad, mida tahad,” naerab Stella ja seletab lähemalt karma tähendusest tänapäeva ühiskonnas: ”Tavamõistes karma nimetust kasutatakse mingi karistuse võrdkujuna, et oi kui seda teed, siis toda saad. Kui nii usud, siis nii saadki. Ehk siis "seda tehes tellid toda". Muidugi see võib kehtida ka heade asjade puhul. Näiteks kui usud, et hommikul endale öeldes "Täna on mu elu parim päev", võib juhtuda, et tulebki tore päev, sest sa oled sellele lainele häälestunud, siis suure tõenäosusega tulebki. Kui ütled ainult sõnadega, aga usud midagi muud, siis tellimus on rõhul "midagi muud". Uskumus ongi tellimus restoranis nimega Elu. Seepärast mulle meditatsioon meeldibki, see puhastab iseenesest kõik vana uskumuste pahna välja, mis ei toeta universaalset armastuseväljas mõnusat kulgemist ja tulebki elu parim päev. Universum on lihtsalt nii laisk, et ta ei viitsi Sulle jama korraldada, ta peab seda ju siis ka korrastama hakkama. Kui oled häälestunud õnnelainele, siis surfad nagu printsess või prints oma elulainel, selleks me siin oleme, et nautida,” on Stella veendunud ning julgeb ka omast kogemusest rääkida – elu on täpselt selline, nagu sa selle ise enda jaoks kujundad!

Karin Karu