Milliseid peretoetusi on võimalik saada?

20 kommentaari

Peretoetused
Riigi poolt makstavaid toetusi on viite liiki: sünnitushüvitis,
vanemahüvitis, riiklikud peretoetused, maksusoodustused ja
puhkusehüvitised.

Peretoetused
Riigi poolt makstavaid toetusi on viite liiki: sünnitushüvitis, vanemahüvitis, riiklikud peretoetused, maksusoodustused ja puhkusehüvitised.

Sünnitushüvitis
Sünnitushüvitist saavad tööl käinud emad 140 päeva jooksul enne ja pärast sünnitust. Hüvitist makstakse 100% ema palgast. Hüvitise suurus arvutatakse eelmise kalendriaasta keskmise palga järgi. Kui sünnitus on tüsistustega või sünnivad mitmikud, siis makstakse hüvitist 14 päeva kauem. Sünnitushüvitist makstakse haigekassa eelarvest.

Vanemahüvitis
Alates 1. jaanuarist saavad vanemad hüvitist 120 päeva võrra pikemalt. Töötanud vanematele makstakse hüvitist kuni 575 päeva täitumiseni rasedus- ja sünnituspuhkuse algusest. Mittetöötanud vanematele pikeneb vanemahüvitise maksmise aeg 14 kuult kuni lapse 18 kuu vanuseks saamiseni. Eelmise aasta veebruaris võttis riigikogu vastu otsuse pikendada isade õigust saada vanemahüvitist. Kui praegu ei saa isad vanemahüvitist kuni lapse kuue kuu vanuseks saamiseni, siis  1. septembrist 2007 on isadel õigus vanemahüvitisele juba siis, kui laps on saanud 70 päeva vanuseks. Hüvitist makstakse korraga ühele vanemale. Vanemahüvitise suurus arvutatakse eelmise kalendriaasta keskmise palga järgi. See on 100% vanema sotsiaalmaksuga maksustatud tulust, kuid mitte suurem kui kolmekordne üle-eelmise aasta keskmine palk – sel aastal 21 624 krooni kuus.

Vanemad, kes ei käinud vanemahüvitise õiguse tekkimisele eelnenud kalendriaastal tööl, saavad vanemahüvitist 2690 krooni kuus. Kui vanem käis eelnenud kalendriaastal tööl, kuid tema keskmine palk oli alampalgast väiksem, siis makstakse talle vanemahüvitist alampalga määras. 2007. aasta alampalk on 3600 krooni.
Kui vanem saab vanemahüvitist, siis ei maksta talle samal ajal lapsehooldustasu. Lapsetoetust ja teisi peretoetuseid makstakse koos vanemahüvitisega. Kui vanem on liitunud kohustusliku pensionikindlustusega, siis lisab riik pensionifondi ühe protsendi makstavast vanemahüvitisest. Vanemahüvitist saavad ka kohtu poolt määratud lapse hooldajad või eestkostjad.

Riiklikud peretoetused
Eestis on 11 erinevat riiklikku peretoetust: lapse sünnitoetus, lapsetoetus, lapsehooldustasu, üksikvanema lapse toetus, ajateenija lapse toetus, lapse koolitoetus, eestkostetava või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus, elluastumistoetus, kolme- ja enamalapselise pere ning kolmikuid kasvatava pere toetus, lapsendatud lapse toetus ning seitsme- ja enamalapselise pere vanema toetus. Põhikoolide õpilased saavad koolis tasuta lõunat. Lisaks pakuvad kohalikud omavalitsused oma elanikele 20 liiki väga erinevaid peretoetusi alates beebipakist lõpetades prillide toetusega.

¨ Riik maksab peretoetusi kõigile lastele kuni nende 16-aastaseks saamiseni. Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või põhikooli baasil kutseõppeasutuses, on tal õigus saada peretoetusi kuni 19. eluaastani. 19-aastaseks saamisel makstakse toetusi jooksva õppeaasta lõpuni.
¨ Sünnitoetus, elluastumistoetus ja lapsendamistoetus on ühekordselt makstavad toetused.
¨ Koolitoetust makstakse kord aastas, kolme- ja enamalapselise pere ja kolmikuid kasvatava pere toetust makstakse kuni 1. juulini kord kvartalis. Teisi peretoetusi makstakse igakuiselt.

Millised olid peretoetused aastal 2007?

Lapse sünnitoetus 5000 kr
Lapsetoetus (makstakse lapse 16-aastaseks saamiseni või kui laps jätkab õpinguid päevases õppevormis või meditsiinilistel näidustustel mõnes muus õppevormis kuni 19-aastaseks saamiseni või 19-aastaseks saamisel õppeaasta lõpuni)
· esimesele lapsele 300 kr
· alates kolmandast lapsest 900 kr
Lapsehooldustasu (suurused lapse kohta)
· kuni 1-aastase lapse vanemale 700 kr
· 1-3-aastase lapse vanemale 600 kr
· 3-8-aastase lapse vanemale (makstakse, kui peres on lisaks kuni 3-aastaseid lapsi) 300 kr
· 3-8-aastase lapse vanemale, kui peres on kolm või enam last (makstakse juhul, kui peres on vähemalt kolm üle 3-aastast lapsetoetust saavat last) 300 kr
Üksikvanema lapse toetus (makstakse, kui lapse sünniaktis puudub kanne isa kohta või see on tehtud ema ütluste alusel või kui teine vanem on tunnistatud tagaotsitavaks) 300 kr
Ajateenija lapse toetus 750 kr
Lapse koolitoetus (makstakse iga õppeaasta alguses) 450 kr
Eestkostetava või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus 1500 kr
Elluastumistoetus (makstakse lastekodus kasvanud, perekonnas hooldamisel või eestkostel olnud noortele iseseisva elu alustamisel) 6000 kr
7- ja enamalapselise pere vanema toetus (makstakse pere, kus kasvab 7 või enam lapsetoetusele õigust omavat last, ühele vanemale kord kuus) 2640 kr
Lapsendamistoetus (ühekordne) 5000 kr

Näide peretoetuste jagamise kohta
Perekonnas on kaks vanemat ja kaks last. Üks laps on 4-aastane ja teine vastsündinu. Ema saab igakuiselt vanemahüvitist summas, mis on võrdne tema eelmise aasta keskmise kuupalgaga. Ema netopalk kuus enne lapsepuhkusele jäämist oli 6500 krooni. Perekond saab riigilt 2×300 krooni lapsetoetust, 300 krooni lapsehooldustasu esimese lapse eest ja 6500 krooni vanemahüvitisena. Perekonna igakuine peretoetuste kogusumma on 7100 krooni kuus.

Perekonnas on kaks vanemat ja kaks last. Üks laps on 2-aastane ja käib lasteaias. Teine laps on 7-aastane ja käib koolis. Perekond saab lapsetoetust 300 krooni mõlema lapse kohta, lisaks 600 krooni lapsehooldustasu esimese lapse ja 300 krooni lapsehooldustasu teise lapse kohta. Perekond saab vanema lapse eest ka ühekordset koolitoetust 450 krooni.

Perekondade maksusoodustused
Lapsevanematele ja eestkostjatele on kolme liiki maksusoodustused:
1. Vanem saab oma tuludest maha arvata lapse koolituskulud (kuni 26. eluaastani), kaasa arvatud õppelaenu intressimaksed.
2. 2006. aastast on lastega peredel võimalik oma tulumaksuga maksustatavast tulust maha arvata 24 000 krooni aastas iga kuni 17-aastase lapse kohta, alates pere teisest lapsest.
3. 1. jaanuarist 2008. jõustus maksusoodustus, mille järgi on lastega peredel võimalik oma tulumaksuga maksustavast tulust maha arvata täiendav maksuvaba tulu iga kuni 17 aasta vanuse lapse kohta.
Alates 2004. aastast saab kõrgkooli või kutseõppeasutuse lõpetanud noor lapsevanem taotleda oma õppelaenu jäägi kustutamist 50% ulatuses iga kuni nelja-aastase lapse kohta.
Kuni 3-aastast last kasvatava vanema eest maksab riik sotsiaalmaksu riigieelarvega kehtestatud summalt (2000 kroonilt aastal 2007, edaspidi see summa suureneb igal aastal), et vanemale oleks tagatud ravikindlustus ja pensionistaaþ. Lisaks kuni 3-aastaste laste vanematele maksab riik sotsiaalmaksu ka paljude teiste lastevanemate eest – näiteks 7-ja enamalapselise pere vanemale ja puudega lapse vanemale.

Perekondade puhkusehüvitised
Alaealistele ja puuetega inimestele ning täiendava lapsepuhkuse eest on ette nähtud lisapuhkus ja puhkusetasu. Töötajate puhkusehüvitised maksab välja tööandja, kellele riik selle summa tagantjärele kompenseerib.
· Täiendav lapsepuhkus isadele 14 päeva, puhkusetasuks 66 krooni päevas. Isal on õigus saada täiendavat lapsepuhkust ema rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal või kahe kuu jooksul pärast lapse sündi.
· Pikendatud puhkus tööaasta eest (7 lisapäeva) alaealistele ja puuetega inimestele (kellele on määratud töövõimetuspension või rahvapension töövõimetuse alusel).
· Täiendav puhkus (1 päev) kuus puudega last kasvatavale vanemale.
· Täiendav puhkus ühele vanemale (3 või 6 päeva, sõltuvalt laste arvust ja vanusest) tasuga 66 krooni päev.
Valitsusel on kavas tunduvalt suurendada lapse sünniga seotud kahenädalase isaduspuhkuse tasu. Praegu makstakse isadele 66 krooni päevas. Tuleval aastal on kavas toetuse summat tõsta.

Tasustatavad vaheajad lapse toitmiseks
Töötaval emal, kes kasvatab alla poolteiseaastast last, on õigus saada lisaks üldistele puhkepausidele lisavaheaegu lapse toitmiseks iga kolme tunni järel ja korraga vähemalt 30 minutiks. Töötaja võib taotleda ka nende vaheaegade kokkuliitmist ja oma tööpäeva lühendamist vastava ajavahemiku võrra. Nende vaheaegade eest säilitatakse töötajale keskmine palk, mida finantseeritakse riigieelarve vahenditest.

Lisateave:
SOTSIAALMINISTEERIUM http://www.sm.ee/
SOTSIAALKINDLUSTUSAMET http://www.ensib.ee/

/Toimetas: Helena-Reet Ennet