Miss Raplamaa 2013 Epp-Leen Kalda rääkis, miks missindus igale naisele vajalik on

12 kommentaari
Miss Raplamaa 2013 Epp-Leen Kalda rääkis, miks missindus igale naisele vajalik on

Eelmisel nädalal toimus Miss Raplamaa 2013 valimine, mille võitis Rapla Ühisgümnaasiumi abiturient Epp-Leen Kalda. Buduaar rääkis kaunitariga missindusest lähemalt – miks on missivalimine Epp-Leenu arvates oluline sündmus, mil moel see noorele naisele vajalik on, ning uuris ka seda, kuidas Epp-Leen end vormis hoiab.   

Eelmisel nädalal toimus Miss Raplamaa 2013 valimine, mille võitis Rapla Ühisgümnaasiumi abiturient Epp-Leen Kalda. Buduaar rääkis kaunitariga missindusest lähemalt – miks on missivalimine Epp-Leenu arvates oluline sündmus, mil moel see noorele naisele vajalik on, ning uuris ka seda, kuidas Epp-Leen end vormis hoiab. 

Miss Raplamaa konkurss oli Epp-Leenu jaoks esimene. “Missindusega olen tegelenud täpselt eelmise aasta detsembrist, kui läksin Miss Raplamaa esimesse eelvooru. Seega pole see aeg olnud väga pikk, aga selle eest väga sisutihe. Nimelt saime iga nädal vähemalt korra või paar kokku, et teha trenne ja muid proove, käia end erinevates asutustes esindamas. Tänu sellele olin oma esimeseks missivõistluseks üsna hästi ettevalmistatud,” kirjeldab Epp-Leen missivalimisteks ette valmistumist.

Selles, kas osaleda või mitte, Epp-Leen kahtlema ei pidanud. “Kuna minus on ilmselt parajalt edevust, siis olin kindel, et pean lihtsalt sellest osa võtma. Kaotada ei olnud ju midagi, vaid võita võis. Otsuse konkursist osa võtta tegin ma küll ise, aga ka sõbrad ja tuttavad soovitasid proovida.”

Võitu ennustas Epp-Leen aga hoopis ühele teisele neiule. “Ma ei aimanud võitu ette, sest teadsin, et konkurents on tihe, osales ju palju ilusaid ja andekaid tüdrukuid. Sellegi poolest andsin endast maksimumi ja lootsin, et läheb hästi. Võita on alati hea, aga veel parem on see tunne siis, kui see tuleb ootamatult. Pidasin enda suurimaks konkurendiks missikandidaati number kaheksa – Kairit, sest ta on ülikaunis, särav, andekas ja väga püüdlik. Olin täiesti kindel, et ta võidab, sellepärast oli ka tol hetkel üllatus suur, kui ta I printsessiks kuulutati,” tunnistab Epp-Leen, et võit tuli suure üllatusena ja lisab veel: “Miss Raplamaa tiitel tähendab minu jaoks seda, et võin uhkusega esindada Rapla tüdrukuid. Raplamaal on missivalimine olnud alati väga suur sündmus, pole vist inimest, kes sellest ei teaks ja üritus on iga aastaga järjest võimsamaks läinud.” 

Missindus annab Epp-Leenu sõnul igale noorele naisele palju uusi kogemusi ning on üleüldiselt hariv ning vajalik. “Missindus annab neiule kindlasti julguse ja enesekindluse ning kasvatab igaühest särava naise. Miss Raplamaa puhul on just see eripära võrreldes teiste Eesti missivõistlustega, et ettevalmistusperiood on piisavalt pikk ja treeninguterohke, et kaotada igasugune esinemishirm. Usun, et selline lavaline kogemus tuleb absoluutselt igale inimesele kasuks. Peale selle, et tuleb näidata oma välist ilu, peab tööd tegema ka sisemusega. Missikarusellil pead sa eelkõige iseennast tundma õppima, selgitama välja oma tugevad ja nõrgad küljed ja siis nendega tööd tegema. Selline kasvamine ja kogemuste hankimine on just see, mis minu arvates missinduse oluliseks teeb,” kommenteerib Epp-Leen.

Kuidas aga hoolitseb suurepärases füüsilises vormis olev Epp-Leen oma keha eest? “Olen suhteliselt aktiivse elustiiliga ja mulle meeldib end liigutada. Talvisel ajal külastan jõusaali ja kui väljas juba ilm parem on, käin heameelega jooksmas. Lisaks sellele käin rühmatreeningus, kus on kombineeritud harjutused pilatesest, joogast ja tai chi‘st, see on lihtsalt imeline, kuidas ma end pärast treeningut tunnen,” tõdeb Epp-Leen, et ta on eluaeg sportlikku eluviisi armastanud ja tunnistab, et ka rämpstoidust hoiab ta eemale: “Toitumist jälgin ma küll, aga mitte ülemäära rangelt. Peaasi, et toit oleks tervislik ja ei sisaldaks kehale kahjulikke aineid. Tervisliku toidu tarbimisel tunnen, et mul on rohkem energiat ja jõudu. Selle tõttu ei armasta ma ka kiirtoitu ja muud sarnast.”

 

Vaata allpool ka pilte! 
(Piltide autorid: pilt nr. 1 Christo Neemre, pilt nr. 2 Marilin Leenurm, pilt nr. 3 erakogu)
Karin Karu