Näitleja Hendrik Toompere jr: Jaht on saagist huvitavam!

Näitleja Hendrik Toompere jr: Jaht on saagist huvitavam!

Meil kõigil on omad väärtushinnangud, mis ajapikku muutuda võivad – uued kogemused, võidud ning kaotused panevad meid sageli asju ümber hindama.  Näitlejate perekonnas üles kasvanud Hendrik Toompere jr usub, et pidevalt muutuvas maailmas on olemas ka püsivad väärtused, millest loodetavasti ei pea kunagi taganema. Hendrik rääkis Buduaarile, mis on tema jaoks siin elus kõige olulisem ehk teisisõnu – mida ta kardab kõige rohkem kaotada.

Meil kõigil on omad väärtushinnangud, mis ajapikku muutuda võivad – uued kogemused, võidud ning kaotused panevad meid sageli asju ümber hindama.  Näitlejate perekonnas üles kasvanud Hendrik Toompere jr usub, et pidevalt muutuvas maailmas on olemas ka püsivad väärtused, millest loodetavasti ei pea kunagi taganema. Hendrik rääkis Buduaarile, mis on tema jaoks siin elus kõige olulisem ehk teisisõnu – mida ta kardab kõige rohkem kaotada.

Hendrik tõdeb, et kõige olulisemad asjad siin elus on need, mille tähtsust mõistame pahatihti alles siis, kui need meilt ära võetakse. “Kui hing kinni kukkuda, siis saad aru, kui oluline on õhk. Kui janu läheb suureks, saad aru kui vajalik on vesi. Kui on külm, saad aru, kui hea on soe. Kui vangi pannakse, saad, aru kui tähtis on vabadus. Et aru saada, mis on oluline, küsin endalt kõigepealt: mida ma kardan kõige rohkem kaotada?,” räägib Hendrik.

Kuid mis on Hendriku jaoks siin elus kõige olulisem. “Ma ei taha ilma jääda oma lähedastest ja armsatest inimestest. Ilma nendeta oleksin ma tühi koht. Loodan, et mul on alati keegi, kellele tõustes öelda “tere hommikust” ja uinudes “head ööd”. Ma pole nõus loobuma oma kodust, sest see on minu kindlus. Ma tahan, et mul oleks alati võimalik kodu rannas ujumas käia ja maja taga metsas jalutada. Et saaksin peale sauna muru sisse pikali visata. Ma ei taha kaotada oma tervist, sest haige olla on kuradima halb. Mulle on oluline töö, mida teen, sest see hoiab mind tegevuses. Ma loodan, et alati on olemas vähemalt üks inimene, kellega istuda öösel trepil ja oma emakeeles vaielda. Ma kardan kaotada elu ennast, sest see on ju ilus,” tunnistab Hendrik ja lisab: “Need on väärtused, mis istutati minusse ilmselt juba väga varajases nooruses ja millest loobumist pean vähe tõenäoliseks. Usun siiralt, et kõige muutuva juures on asju, mida jään alati oluliseks pidama ja millest enam ei tagane, “nendib Hendrik.

Samas ei julge Hendrik väita, et tema elus on väärtushinnangud lõplikult paika loksunud. “Tegelikult on nende kõige olulisemate väärtuste kõrval veel terve rida pisemaid tõekspidamisi, mis võivad aja jooksul muutuda. Argipäev heidab meie ette terve hulga keerukaid situatsioone, mis teinekord nõuavad nii mõnestki põhimõttest taganemist. Kokkuvõttes pole muutused üldse halvad. Vastupidi, kui inimene elu jooksul ei muutuks, võiks öelda, et ta on valmis. See aga ei kõla üldse hästi. Valmis öeldakse inimese kohta, kes lebab hauas,” mõtiskleb Hendrik.     

Hendriku jaoks tähendab muutumine ja areng liikumist eesmärkide poole. “Elu koosneb etappidest, mis kõik on kantud teatud eesmärkidest. Eesmärgid muutuvad. Tähtis on, et silme ees oleks siht, suund, kuhu poole liigud. Kui siht ja eesmärk ära kaob, kaob ka sära. Seega millegi poole liikumine on juba omaette väärtus. Õigupoolest polegi oluline, kas need soovid ja eesmärgid lõpuks täituvad. Oluline on tunne, et saad oma soovide täitumise nimel midagi teha. Ootus, lootus ja tahtmine on palju suurem, kui soovi lõplik täitumine. Jaht on saagist huvitavam. Õnnetumad on inimesed, kes ei oska endale oma eesmärke seada,” tunnistab Hendrik.

Karin Karu