Näitleja Hendrik Toompere jr jr: ärge kartke elus riske võtta

Noor ja särav näitleja Hendrik Toompere jr jr, kes hiljuti läks lahku oma kauaaegsest kallimast Marta Laanest, tunnistas meediale hiljuti, et uut suhet ta hetkel ei otsi. Hendriku suurimaks kireks on alati olnud näitlemine – ala, millega rikkaks Eestis kindlasti ei saa, kuid Hendrikut see ei morjenda, sest tema oskab elu näha suuremas pildis. Millised hirmud kaasnevad loomingulise eriala valikuga, miks on meile vaja kunstnikke, lauljaid, näitlejaid ja miks ei peaks alati oma vanemate tahtmise järgi käituma – sellest kõigest rääkis Hendrik Buduaarile lähemalt. 

Pärast kooli lõpetamist oleme me kõik seisnud ristteel – kuhu edasi. Ka Hendrik on selle tee läbi käinud ning õige tee valikuks pidi ta sügavale iseendasse vaatama. "Hirm oma tuleviku ees on tont, mis käib meid kõiki kummitamas. Tihtipeale on erialavalik noore inimese elus üks esimesi tõeliselt suuri otsuseid, mille langetamise koorem peaks ennekõike olema igaühe enda kanda. Siinkohal peaks oma valikus lähtuma sügavalt egoistlikust printsiibist, omaenda huvidest ja vajadustest. Mõnele sobivad rohkem reaalained, teisele humanitaarvaldkonnad. See kõik on äärmiselt individuaalne. Selge on, et ühtne edu ja õnne valem puudub. Tihti pöördudakse abi ja nõu saamiseks vanemate poole, kes tahavad loomulikult oma lapsele kõige paremat, aga vaatlevad seejuures olukorda äärmiselt pragmaatilisest vaatenurgast. Lähtutakse ennekõike soovist aidata võsuke paremale järjele, et tema tulevik oleks materiaalselt kindlustatud," tunnistab Hendrik, et vanemate soovitus ei pruugi alati see kõige õigem olla ja lõppkokkuvõttes võib see vahel isegi kahju tuua. 

Hendrik jätkab: "Aga kas statistika järgi nii-öelda tulutoovama eriala valimine ka tõeliselt vilja kannab, on rohkem kui küsitav, sest edu ei sõltu erialast, vaid inimesest, kes sellega tegeleb. Seega oleks kõige otstarbekam alustuseks iseendale otsa vaadata. Küsida endalt otse ja ausalt, mis on see, mis mind paelub, sütitab ja tõeliselt huvitab," soovitab Hendrik eelkõige iseennast kuulata ning sisetunde järgi oma valikud teha. 

Kui suurel määral aga vastab Hendriku sõnul tõele arvamus, et loomingulise eriala valikuga kaasneb suurem risk töötuks jääda? "Ükskõik, mis eriala valida, hirm töötuks jääda on alati aktuaalne. Tõsi ta on, et loomingulistel erialadel ei pruugi varandus kasvada sellise kiirusega kui näiteks majandusega seotud erialadel. Miljonärideks saavad vähesed, Eestis ilmselt eriti vähesed. Samas ei saa öelda, et elu oleks kuidagi viletsam. Tegemist on pikaaegsema investeeringuga, ennekõike iseendasse. Kui ikkagi tunned vajadust ennast väljandada, siis tuleb julgeda seda teha kohe, mitte oodata seni, kuni rahahunnik on koos. Alati on inimesi, kes ei mõista kunsti või kultuuri olulisust. Neile vastukaaluks võib öelda, et katsugu ette kujutada maailma ilma muusika, teatri, kunsti ja kinota. Ei tea, kui paljud meist sellises maailmas elada tahaksid," tõdeb Hendrik ning lisab: "Kunst avab inimesele maailma, muudab selle värvilisemaks. Pakub tohutul hulgal emotsioone, mis muidu peitu jääksid, ja mis kõige tähtsam, tekitab tunde, et me elame täiel rinnal. Selle järele on alati nõudlus olemas," teab Hendrik omast käest, kui oluliseks ning suureks osaks meie maailmast kunst tegelikult on. 

Hendrik on nõus väitega, et raha on tähtis, aga… "Raha on oluline, aga mitte kõige olulisem. Ei tohiks unustada, et raha ja kõik see, mida selle eest soetada saab, pole mitte eesmärk omaette, vaid ennekõike vahend. Vahend saavutamaks rahu iseenda ja ümbritseva maailmaga. Samamoodi nagu keha, vajab ka vaim toitu. Kui ikkagi tunned vajadust ennast väljendada, siis tuleb julgeda seda teha kohe, mitte oodata seni, kuni rahahunnik on koos, et siis hakata keskealisena rahuldamata vajaduste katteks kõiksugustes ringides käima ja avastada loominguline tegevus alles siis, kui pool elu juba elatud," ütleb Hendrik naerdes.

Hendrik soovitab loomingulisi erialasid ka neile, kes kunstimaailmast väga huvitatud pole ja selleks on tal ka oma põhjendus. "Loominguliste erialade kasuks räägib fakt, et need pakuvad väga laiapõhjalist haridust, mis osutub vajalikuks praktiliselt igas elu valdkonnas, nii erialaselt kui ka igapäevaselt. Kunstikooli lõpetanud inimene ei ole oma eriala külge naelutatud. Loominguline lähenemine on oluline väga paljudel erialadel ja valikute palett on pärast kooli lõpetamist äärmiselt lai. Kunstikooli lõpetaja ei pea jääma ilmtingimata kunstivaldkonda peatuma, vaid võib julgelt siirduda kuhugi edasi, teades, et varem omandatud haridus ei jookse mööda külgi maha. Samamoodi nagu reaalteaduste taust tuleb kasuks loomevaldkondades, tuleb humanitaarteaduste taust kasuks kõiksugustel tehnilisematel aladel, arendades inimese seoste loomisvõimet. Lääne ülikoolides on loominguga seotud ained lausa kohustuslikus programmis. Kõigist ei peagi kunstnikud saama, tähtis on, et inimene on enda hinges kunstile koha leidnud, oskab ja suudab seda ning sellega tegelevaid inimesi hinnata," nendib Hendrik.

Hendrik, kes on praegu alles noor näitleja, tunnistab, et ta on õnnelik tehes täpselt seda, mida ta teeb ja igapäeva eluga kaasnevad pinged ega mured teda ei murra. "Mida ma selle pika jutuga tahan öelda, on et mina armastan seda, mida teen. Mulle meeldib, et saan ehitada maailma, millesse vajadusel põgeneda ja kust vajadusel kosutust leida. Mulle meeldib, et saan seda teha koos inimestega, kes mõtlevad ja tunnevad samamoodi nagu minagi. Me naerame väga palju, tunneme rõõmu selle üle, mida teeme. Loomulikult pole see üks pidev pidu ja pillerkaar. Loomulikult on ka palju pinget ja muresid, aga selle kõik kaalub üles see, et me armastame ja austame üksteist ja seda, millega tegeleme. See ongi kõige tähtsam," lõpetab Hendrik meie intervjuu ning soovitab kõigil oma südamehäält rohkem kuulata, sest kes teab, kuhu see välja viia võib.

Kes aga tahab Hendrikut oma silmaga näha, siis tasub minna Viinistule vaatama etendust "Mõnikord on kõik nii selge" (lavastaja Kertu Moppel).

Karin Karu