Niina Shablinskaja – arukas eesti blondiin Brüsselist

16 kommentaari
Niina Shablinskaja – arukas eesti blondiin Brüsselist

Euroopa Komisjonis tõlkijana töötav kaunitar Niina Shablinskaja on Eestis zumba-sõpradele teada kui zumba maaletooja ja Zumbaestonia kontseptsiooni looja, sest just tema initsiatiivil said väljaõppe esimesed kodumaised zumba-treenerid. Oma praeguses kodulinnas Brüsselis on Niina zumba-treenerina nii mõnegi karu tantsima õpetanud ning sadadele naistele kauni keha treeninud.

Euroopa Komisjonis tõlkijana töötav kaunitar Niina Shablinskaja on Eestis zumba-sõpradele teada kui zumba maaletooja ja Zumbaestonia kontseptsiooni looja, sest just tema initsiatiivil said väljaõppe esimesed kodumaised zumba-treenerid. Oma praeguses kodulinnas Brüsselis on Niina zumba-treenerina nii mõnegi karu tantsima õpetanud ning sadadele naistele kauni keha treeninud.

Niina ütleb, et zumba’l on tema elus oluline roll. “Leiba annab Euroopa Komisjon ning ihu ja vaimu turgutab pärast tööpäeva zumba.“ Neli-viis zumba-trenni nädalas tasakaalustavad kaunitari istuvat tööd. Zumba täidab ka sotsiaalset rolli, sest võimaluse korral osaleb Niina eri riikides toimuvatel zumba- ja salsa-üritustel ning aitab ka ise suuremaid zumba-festivale korraldada. See tubli eestlanna kasvatab Brüsselis üksi kuueaastast tütart ja räägib vabalt lisaks eesti keelele ka vene, inglise, hispaania, prantsuse ja itaalia keelt. Niina omandas kõrghariduse Tartu Ülikoolis, kus õppis hispaania keelt ja kultuuri ning juurat. Kaunitari magistrikraad rahvusvahelistes suhetes pärineb aga Madridis asuvast Hispaania Diplomaatide Koolist. Ütle veel, et eesti naised pole meie Nokia!

 

Niina, kuidas sai sinust Euroopa Komisjoni tõlk?

Euroopa Komisjoni sattusin suhteliselt loogilist rada mööda. Töötasin 2003. aastal põllumajandusministeeriumis ühes kalandusega seotud projektis ning samal aastal kuulutati välja Euroopa personalivaliku ameti konkurss tõlkidele. Läbisin edukalt sõela ning 2004. aastal, mil Eesti ühines Euroopa Liiduga, sain tööpakkumise Euroopa Komisjoni kirjaliku tõlke peadirektoraati Luksemburgis. Alustasin tööd Luksemburgis ning 2007. aastal liikusin edasi veebitõlke osakonda Brüsselisse.

 

Milline näeb välja sinu (töö)päev? 

Tõusen kell 6 hommikul. Viin lapse koolibussile. Alustan tööd kella 9 paiku – töötan kirjaliku tõlke peadirektoraadi veebiosakonnas. st tõlgime suures osas materjali, mis läheb internetti ning mis on mõeldud tavakodanike teavitamiseks Euroopa küsimustes. Tõlgin tavaliselt inglise ja prantsuse keelest eesti keelde. Mõnikord harva on vaja tõlkida ka teistest keeltest või teistesse keeltesse. Tööpäeva lõpetan umbes kella 17 paiku. Seejärel toon lapse koolist, teeme temaga koolitööd ning õhtuti on mul zumba-treeningud. 

Ja nii päevast päeva. Nädalavahetustel olen mõnikord hõivatud zumba-üritustega või külastame lähedal asuvaid suur- ja väikelinnu. Näiteks saab Brüsselist Pariisi ja Londonisse umbes pooleteise tunniga!

 

Kas oled pidanud millestki oma töö tõttu loobuma? 

Otseselt millestki loobuma ei ole pidanud. Kindlasti vajan lisaks kontoritööle ka füüsilist tegevust ning seda saan pärast tööpäeva endale zumba kujul lubada.

 

Kuhu tahaksid karjääriredelil jõuda?

Pikemas perspektiivis sooviksin end proovile panna hoopis erasektoris.

 

Milline on olnud sinu suurim jama või parim õppetund töös? 

On olnud igasuguseid seiku. Ka kirjalikel tõlkijatel esineb töös vigu. Mõnikord on need päris koomilised.

 

Sa saad oma töö eest väärilist tasu. Kas teeksid seda tööd ka siis, kui palk oleks poole väiksem?

Arvestada tuleb ka seda, et välismaal elamise kulud on suuremad. Kulud on siin võrreldes Eestiga kahe- kuni kolmekordsed.

 

Mis on kõige parem osa sinu töö juures?

Kuna tõlgime hästi erinevaid valdkondi, saan teadmisi väga huvitavate teemade kohta. Samuti olen kursis päevakajaliste uudistega neid tõlkides. Samuti kasutan iga päev kuni kolme keelt, mis hoiab mind n-ö lingvistilises vormis.

 

Kus sa näed end 20 aasta pärast?

Euroopas kindlasti. Selleks ajaks olen end vahelduse mõttes kindlasti proovile pannud ka erasektoris ning saavutanud täieliku majandusliku jm stabiilsuse.

 

Milline on eestlaste maine Brüsselis?

Kuna Brüsselis on segunenud nii palju rahvusi – kõigi ELi liikmesriikide esindajad, NATOs töötavad kolmandate riikide esindajad, rahvusvaheliste organisatsioonide, valitsusväliste organisatsioonide esindajad jpt –, siis siin ei ole otseselt eestlaste mõju tunda. Kuigi eestlasi peetakse minu arvates väga kohusetundlikeks ja töökateks ka siinkandis. Meie pealinna ikka tuntakse-teatakse ning paljud on Eestit külastanud. Siin on ka palju eestlaste ja muude rahvuste segaperekondi ning ei ole harvad juhud, mil kodus räägitakse prantsuse, hispaania, eesti ja näiteks itaalia keelt. Paljud lapsed on siin suutelised suhtlema vähemalt kolmes keeles.

 

Sul on lisaks tööle ja hobile veel üks tähtis roll – oled imearmsa ja tubli 6-aastase tüdruku Diana ema. Milline on sinu tütre elu Brüsselis?

Aasta pärast Diana sündi kolisime koos Luksemburgi, kus ma läksin taas tööle. 

Diana elab tavalist Brüsseli koolilapse elu – ta ärkab hommikul vara, läheb koolibussile juba kell 7.30 ning tema koolipäev on väga pikk. Koolis saab ta prantsuskeelset õpet, millele lisandub ka igapäevane eesti keele tund ning järgmise aasta algusest ka inglise keel. Mõnikord kestavad tema koolipäevad lausa kella 17.30ni. Sellele lisandub veel koduste tööde tegemine. Lisaks tegeleb ta joonistamise ja tennisega.

 

Kuidas sai alguse sinu zumba-huvi, millal ja miks tõid sa selle Eestisse? 

Kuna olen 16 aastat tegelenud võistlustantsuga ja olen üldiselt aktiivse eluviisi pooldaja, ei suutnud ma leppida olukorraga, et peaksin vaid kontoritööga rahulduma. Seepärast otsisin n-ö oma stiili. Selge on see, et võistlustantsuga ma enam professionaalselt tegeleda ei saa ega jõua, niisiis tuli leida midagi muud. Just siis oli Beneluxi riikides hakanud laineid lööma zumba – uus tantsuline fitness’i vorm. Merengue-salsa-reggaeton’i ja teiste tantsustiilide segu ongi selle juures minule kõige köitvam. Tantsid tund aega (mitte ei tee kuiva trenni), tuju on hea, suur kogus kaloreid põletatud – mis sa hing veel tahad!

Kuna Eestisse ei olnud zumba selleks ajaks veel jõudnud, pakkusin kolmele tulevasele zumba-treenerile Eestist välja võimaluse tulla siia Belgiasse koolitusele ning saada siin vastav litsents. Nii tekkis meil selline kontseptsioon nagu Zumbaestonia. Nüüdseks on zumba jõudnud kõigisse spordiklubidesse ja on väga populaarne. 

 

Miks peaks naised eelistama zumba’t teistele treeningutele?

Just seetõttu, et see on lihtne, rütmikas. Paljud naised on väitnud, et zumba’s saavad nad samasuguse feelingu nagu ööklubis tantsides, erinevus on selles, et zumba tunniks ei pea end üles lööma ning treeninguga saab ühele poole mõistlikul ajal. Seega jäävad ära magamata ööd.

Zumba-tund on äärmiselt tõhus. Tunniga põletatakse keskmiselt 800 kilokalorit. Kogu maailmas tegeleb zumba’ga regulaarselt umbes 10 miljonit inimest. 

Zumba on omaette maailm – zumba on välja töötanud oma rõivabrändi, ka jalatsid ja aksessuaarid. Party in Pink kontseptsiooni abil toetatakse võitlust rinnavähi vastu. Zumba’ga teevad nüüd koostööd ka sellised maailmanimed nagu Pitbull ja Wycleaf, kes osalevad nii zumba suurüritustel kui ka vastupidi – zumba on jõudnud nende muusikavideotesse ning zumba looja Beto Perez on praegu Pitbulliga USAs turneel.

 

 

 

Ajakirjast Buduaar Shopping
küsitles Marge Rahu