Sarja „Ühikarotid“ „emo“ aka Silver Haugas: Ma ei tea suurt midagi emo-kultuurist

Silver Haugas on see müstiline noormees, keda näeme peaaegu igal esmaspäeval vilksamisi seriaalis „Ühikarotid.“ Tal on roll nimega „emo,“ sünge noormees, kes hirmutab kõiki seriaali tegelaskujusid. Lisaks sellele on Silveri näol aga tegemist andeka noore muusikuga. Basskitarristiks olemisest, muusikast ning emo-kultuurist rääkis noormees Buduaarile.

Silver on üles kasvanud muusika keskel, nimelt tegelevad selles vallas ka noormehe vanemad. „Ema on klaveriõpetaja Pärnu Muusikakoolis ja isa on oma põhiameti kõrvalt muusik. Iga päev kõlasid kodus kitarrikäigud ja ilusad klaverimeloodiad. Seetõttu on huvi muusika vastu olnud lapsest saati väga suur,“ tunnistab noormees. Reaalselt astus ta muusikamaailma juba 6aastaselt, mil ema poja muusikakooli ettevalmistusklassi viis. „Kui sain 12aastaseks, tuli vanema vennaga (Sander Haugas) mõte panna kokku bänd. Suurel määral motiveeris meid selleks telesaade '“7 vaprat,“  tahtsime isegi sinna saatesse jõuda. Kahjuks ei saanud, kuna saade lõpetati enne, kui bändi kokku saime,“ meenutab Silver.

Alles hiljuti sai Silver enamusele rohkem tuntuks, kuna on huvi tekitanud oma pisirolliga noorte populaarses teleseriaalis „Ühikarotid,“ kus mängib noormeest, kes on emo-kultuuri kummardaja. „Kui aus olla, siis tegelikult ma ei tea suurt midagi emo-kultuurist. Ma arvan, et minu suhe selle kultuuri vastu on suhteliselt sama mis üldmassil. Nii palju kui tänavalt kuuled ja internetist loed,“ tunnistab ta. Seda, kas seriaal näeb tulevikus noormehele ette ka suuremat rolli, ta veel ei tea, küll aga on valmis, kui pakkumine peaks tehtama.

Kui jätta algsed proovimised näitlejakarjääris, on Silveri põhitööks siiski olla muusik ning teha bändi! Hetkel kuulub ta bändi nimega Epordwerk ning sinna kuuluvatel noormeestel ei ole kohe kindlasti tegu emo-kultuuri viljeleva muusikaga.  „Vastupidiselt sügavamõttelisele ja üliemotsionaalsele muusikale teeme meie elektroonilist muusikat rokkivate kidrariffidega, kus meie emotsioonid on ainult positiivselt häälestatud! Eks see meil üks peomuusika ole, kus pole aega masetseda, vaid tuleb rokkida,“ lausub Silver.

Mida aga arvab Silver, miks on noorte seas emo-kultuur nii populaarne, aga teisest küljest on see ühiskonna poolt vägagi negatiivse vastukaja saanud. „Reaalse emo-kultuuriga ma kokku puutunud ei ole, sest minu tutvusringkonnas pole ühtegi sellist inimest, kes kuuluks sinna. Ma arvan, et asi ongi selles, kuna „emod“ on suure massi kõrval omaette, korralikult eristuv grupp, siis tugevam kiusab nõrgemat. Mina aga ise olen selle koha pealt täiesti vait. Tegelen oma asjadega ning püüan neid hästi teha ja seni, kuni keegi oma kultuuri peale suruma ei tule, on kõik hästi,“ leiab ta.

Heites pilgu oma tulevikule näeb Silver end kindlasti tegelevat muusikaga - seda ta juba niisama ei jäta. See on 100% kindel, et muusika ja pillimäng ei kao minu elust kusagile, sest selle keskel olen ma üles kasvanud ja muusikategemine on lihtsalt ülim nauding!“ räägib noormees. Kindlat ametit ta end pidamas ei oska veel näha, kuid see peaks siiski olema seotud muusikaga. „Tahaks kindlasti välismaal natukene elu maitsta, töötada ja õppida. Mingeid suuri tulevikuplaane ma pole veel teinud. Natukene tuleb ikka ette mõelda paar sammu, hetkel üritan rõhku panna sellele, mida teen, ning tõusvas joones edasi liikuda,“ räägib Silver Buduaarile.

Buduaar.ee