Staarfeminist Fideelia rassib jõusaalis, et endale meeldida

Staarfeminist Fideelia rassib jõusaalis, et endale meeldida

Kunstnik Fideelia-Signe Roots on tuntud feminist, kes ei häbene palja ülakehaga avalikkuse ette astuda. Ise kirjeldab ta ennast nii: “Olen kunstnik, vahel staarfeminist, vajadusel mässaja või kiituskirjaga kondiiter.” Fideelia eksponeerib oma paljast ülakeha, et võidelda naiste õiguste eest – kui mehed võivad palja ülakehaga ringi käia, siis peab ka naistel see õigus olema. Fideelial on kadestamisväärselt kaunis figuur, mida pole põhjust varjata. Buduaar tundis huvi selles vastu, kuidas ta end vormis hoiab – mis trenni ta teeb ja mida ta sööb! 

Kunstnik Fideelia-Signe Roots on tuntud feminist, kes ei häbene palja ülakehaga avalikkuse ette astuda. Ise kirjeldab ta ennast nii: “Olen kunstnik, vahel staarfeminist, vajadusel mässaja või kiituskirjaga kondiiter.” Fideelia eksponeerib oma paljast ülakeha, et võidelda naiste õiguste eest – kui mehed võivad palja ülakehaga ringi käia, siis peab ka naistel see õigus olema.

Fideelial on kadestamisväärselt kaunis figuur, mida pole põhjust varjata. Buduaar tundis huvi selles vastu, kuidas ta end vormis hoiab – mis trenni ta teeb ja mida ta sööb! 

Fideelia on viimased kaks aastat olnud taimetoitlane. “Hakkasin taimetoitlaseks üleöö, vahepeal tekkis küll tagasilööke, kuid nüüd on kõik korras,” tõdeb Fideelia.

Uurime, miks Fideelia taimetoitlaseks üldse hakkas. “Loobusin lihast ja kalast eetilistel põhjustel. Aastatel 2012-2013 õppisin Tartu Kutsehariduskeskuses kondiitriks ning otsustasin toitumisalases aines teha ettekande taimetoitlusest. Ettekandeks valmistudes vaatasin loomakaitsematerjale ja võrdlesin reaalset elu loomakaitseseadustega. Ma ei olnud varem endale läbinisti teadvustanud, kuidas praeguses ühiskonnas loomne toit lauale jõuab. Loomad on suurtööstustele vajalikud ainult kasumi teenimiseks. Isegi kui nende eest mõnes farmis paremini hoolitsetakse, tehakse seda kõrgema tootlikkuse ja kvaliteedi nimel, mitte loomaarmastusest. Tapamajades sõltub looma saatus konkreetsest töötajast, kes ei pruugi teda enne veristamist korralikult tuimastada. Täiel teadvusel ja stressis looma jaoks tähendab see minutitepikkust surmaheitlust, mil ta verest tühjaks jookseb. Eetilise taimetoitluse juures on tähtis mõista, mis on liikidevaheline diskrimineerimine (ing. k. speciesism). Oma liiki peetakse teistest paremaks, uhkeldades, et inimene on looduse kroon. Leitakse, et loomi võib toiduks ja rõivasteks tarvitada, sest nad on inimesest rumalamad, seega alaväärtuslikumad. Vanasti usuti isegi, et loomad ei tunne valu ja see õigustas nende tuimastuseta lõikumist meditsiiniliste katsete käigus või vaid selleks, et näha, mis on looma sees. Rumaluse argument ei pea vett, sest esiteks loomad ei ole rumalamad, vaid lihtsalt teistsugused, ja teiseks võiksime sellise loogika järgi ka endast rumalamaid inimesi toiduks tappa. Et nad aga valu tunnevad, selles ei kahtle tänapäeval enam keegi. Valutunne puudutab kõiki, kel on kesknärvisüsteem,” räägib Fideelia.

Liha Fideelia enam ei söö, kuid vorstivõileibadest ta loobunud pole. “Õnneks müüakse meil nüüd sojavorsti, mis maitseb peaaegu nagu ehtne vorst ning on üks vähestest sojatoodetest, mis mulle meeldib. Armastasin tegelikult väga liha, nii oli üleminek minu jaoks raske. Õigem oleks teha seda sammhaaval, mitte järsku nagu mina. Kuna loomi ei kohelda eetiliselt ei liha-, muna- ega piimatööstuses, hoidun nende kõigi toetamisest ja tarbin ainult vabalt peetavate kanade mune ning piimast püüan loobuda. Isegi mahetootjaid ei saa usaldada. Hiljuti selgus, et osad mahepiimatootjad, keda õnnelike vabalt peetavate lehmadega reklaamiti, kaotasid mahepiima turustamise õiguse, kuna tegelikult pidasid nad lehmi lõas,” nendib Fideelia.

Kõiki loomseid aineid pole Fideelia oma menüüst siiski välja jätnud! “Kuna ma ei ole siiski vegan, ei tasu mulle sünnipäevaks kommi asemel idusid tuua. Oleksin ma vegan, ei sööks ma ka suuremat osa maiustustest, mille koostisse kuuluvad tihti piimapulber, munapulber jms. Vegan on oma menüüst kõik loomsed ained välja jätnud. Siiski eelistaksin vegan maiustusi kui neid rohkem saada oleks,” tunnistab Fideelia.

Fideelia kauni figuuri taga on sportlik eluviis. Uurime, mis trenni ja kui tihti ta teeb. “Armastan lihastreeningut jõusaalis, sest korrapäraselt treenides on tulemused kiiresti näha. Teistega võistlemist ja rühmatreeningut väga ei naudi. Nagu enne mainisin, siis naised võtavad oma keha üle otsustamise nüüd eneste kätte ja jõutreening tähendabki minu jaoks iseseisvust ning vastutust oma keha eest. Ilmselt kujutavad nähtavate lihastega naised osadele meestele alateadlikku ohtu, sest miks muidu mõned leiavad, et lihastreening pole naiste ala, kuna muudab naised mehelikuks ja siis tuleb maailma lõpp, sest musklis naine ei saa mehele. Vanasti hoiti naised kõigist spordialadest eemal. Näiteks kardeti, et neil kukub sporti tehes emakas välja, aga kuna naise peamiseks eluülesandeks loeti laste sünnitamist, ei saanud ometi sellega riskida,” räägib Fideelia kerge muigega.

Fideelia teeb trenni mitu korda nädalas. “Kõikuva ajagraafiku ja pideva Tartu-Tallinna vahel voorimise tõttu ei ole ma kahjuks nii sage treenija nagu oma unistustes, aga 2-4 korda nädalas jõuan ikka kohale. Loodan, et suvel olukord muutub. Suviti käin ka vahel jooksmas ja vabaõhu treeningplatsidel, samuti matkan nii jalgsi kui rattaga. Mu jalgsimatka rekord on 47 km päevas! Püstitasin selle palja rindkere aktsiooni „Äng“ esimesel päeval. Lisainfot aktsiooni kohta saab minu kodulehelt siin.”

Karin Karu