Tanel Veenre: mu ehted nõuavad kandjalt tugevat ego

21 kommentaar
Tanel Veenre: mu ehted nõuavad kandjalt tugevat ego

Tuntud ehtekunstnik Tanel Veenre lõpetas 2001. aastal Eesti Kunstiakadeemia metallikunstnikuna ning 2005. aastal omandas magistrikraadi. Ta on esinenud paljudel näitustel Soomes, Hollandis, Ungaris, Prantsusmaal, Saksamaal, Hispaanias jm. 26. veebruaril avas Tanel oma viimase näituse “Taasleitud Paradiis” projektiruumis MÄRZ, mis on kõigile huvilistele avatud 13. märtsini. Ehtekunstnik rääkis Buduaarile oma kollektsiooni valmimisest, mis võttis aega üle aasta. Kuid tema ehted polegi loodud igapäevaseks kandmiseks, pigem on need väiksed kunstiteosed.  

Tuntud ehtekunstnik Tanel Veenre lõpetas 2001. aastal Eesti Kunstiakadeemia metallikunstnikuna ning 2005. aastal omandas magistrikraadi. Ta on esinenud paljudel näitustel Soomes, Hollandis, Ungaris, Prantsusmaal, Saksamaal, Hispaanias jm. 26 .veebruaril avas Tanel oma viimase näituse “Taasleitud Paradiis” projektiruumis MÄRZ, mis on kõigile huvilistele avatud 13. märtsini. Ehtekunstnik rääkis Buduaarile oma kollektsiooni valmimisest, mis võttis aega üle aasta. Kuid tema ehted polegi loodud igapäevaseks kandmiseks, pigem on need väiksed kunstiteosed.

Kõikide ehete tegemine näituseks võttis Tanelil aega poolteist aastat! “Ehe on mõõtudelt väike, kuid energia- ja ajamahult väga palju võttev valdkond. Selle näituse tööd valmisid umbes pooleteise aastaga, mis teeb tempoks umbes kaks ehet kuus. Oma vanalinna katusekambris asuvasse ateljeesse püüan jõuda vähemalt 3-4 õhtul nädalast, et seal siis rahulikult lülitada end välja muust ja jalutada vaid oma kujutlusvõime maastikel. Pean oluliseks, et looming sünniks mingist õnnelikuks tegevast ärevusest – siis on kunst nagu patarei, kust inimesed omakorda saavad end laadida,” jutustab ta. “Ehted on mul nagu väikesed skulptuurid, olles mõtteliselt pigem kunsti- kui moeväljal. Need ei olegi mõeldud igapäevaseks kandmiseks ja nõuavad kandjalt tugevat ego. Ning on inimesi, kes võtavad neid kui reliikviaid, mil puudub tarbeväärtus, oluline on teadmine nende olemasolust.”

Ehete tegemisel usaldab Tanel eelkõige oma vaistu ning tema ehted peegeldavad tema maailma. “Ma ei tea, kui sügaval on loovuse juured ja usaldan pigem oma vaiste. Nii tundub õige ja aus. Seega ma ei konstrueeri oma näitusi ja loomingut, see lihtsalt on selline. Eks iga inimene on nagu käsn, mis imab endasse ümbritsevast impulsse, mis tunduvad põnevad, kujundlikud, kõnekad, ilusad, olulised. Ja peegeldab ju ka igas kunstiteoses kunstniku maailm – see, mida ta loeb, keda ta armastab ja võib-olla isegi see, mida ta sööb.” Paradiisiviljade seerias püüdis Tanel olla materjalide mõttes lihtsam ja vormi-värvi mõttes lopsakam kui varem, kasutades säravaid toone nagu ultramariinsinine, õhetavroosa ja helepunane. Lisaks paradiisiviljadele kasutas Tanel ka ehetes risti ja risttee temaatikat. “Ma arvan, et inimesed ei taju seda vabadust, mis peitub nende igas eluhetkes. Me oleme ju pidevalt ristteel – igas hetkes on tuhat võimalust valida hoopis mõni teine suund. Kuid sellest vabadusest ehk olulisemgi on teadvustada sellega kaasnevat vastutust,” arvab kunstnik.

Hetkel elab Tanel elu, kus tööpäevad vältavad harva alla 16 tunni. “Olen praegu püüdnud oma südame teha hästi suureks, et sinna mahuks sisse kolm väga olulist töösolevat projekti, millest on vara veel rääkida, ja lõputuna näiv rida näituseid. Kohe on tulemas soolod Saksamaal, Rootsis, Leedus. Grupinäitused Hollandis, Itaalias, USAs, Lõuna-Koreas. Kunstnikuna olen ma andnud lubaduse end jagada ja taganeda oleks reeturlik.”

Kuid kas kunstniku töö on ka tasuv? “Õnneks saan tegeleda vaid asjadega, mis teevad mind õnnelikuks. Ka õpetamine Eesti Kunstiakadeemias ja Eesti Päevalehe kultuurikülgedel kirjutamine rikastavad mind igapäevaselt. Mõlemad on ju tugevalt missioonitundega seotud töökohad,” vastab ta.

 

Tutvu Taneli töödega tema kodulehel või Facebookis!

Tene Sommer