Tarmo Kruusimäe aka Kojamees: alkoholisõltuvus võib purustada kõik illusioonid

Muusik ja poliitik Tarmo Kruusimäe aka Kojamees, kes osales ka saates "Tantsud tähtedega", tõdeb, et alkoholism on tänapäeva noorte seas suureks probleemiks. Millest kõik alguse saab, kuidas olukorda paremaks muuta saaks - Buduaar vestles Tarmoga sel teemal lähemalt. Lisaks rääkis Tarmo meile ka oma suhtest alkoholiga.

Tarmo ise puutus alkoholiga esimest korda kokku lasteaias käimise ajal. "Esmakordselt puutusin alkoholiga kokku, kui olin vist lasteaia laps a'la kuskilt keldrist käidi koduõlut toomas ja lapsed said siis õlle vahtu limpsida. Ma ei pea seda patuks, sest noor arenev organism vajab pisut neid vitamiine, mida õlu sisaldab. Ja no egas tegemist ei olnud ju joominguga, vaid pigem lihtsalt vahu haukamisega - kild lapsepõlvest," meenutab Tarmo kerge muigega.

Tarmo sõnul on üheks põhjuseks, miks noored alkoholi nii kergekäeliselt tarbivad, vanematepoolne vale suhtumine: "Tänapäeva noored küpsemad nobedamini kui meie omal ajal. Kodune ja koolikasvatus loob lastele illusiooni, et nad ongi nii-öelda puutumatus tsoonis, ja et neil on ainult õigused. Sellest johtuvalt ei võeta enam vanemate nõuandeid nii tähelepanelikult kuulda. Ka vanemate selgitused alkoholi suhtes on pisut kesised, lapsed ei tea, kas õlu on alkohol või karastusjook. Nii jääbki siider ja õlu sellisesse hämarasse tsooni. Laste esmane ja teadlik kokkupuude alkoholiga algab minu hinnangul tänapäeval väga kange alkoholiga. Lastakse poe juurest onul pudel viina osta ja kohe keeratakse naha vahele. Sellest ka noorel organismil alkoholimürgitus. Ma ei julge otse öelda, kas see on mõistlik katse-eksitus meetod, sest osadele lastele võib nii tugev alkoholimürgitus põhjustada kordumatuid kahjustusi - üldiselt aga see, kellele on kiirabi maoloputust teinud, nii kergekäeliselt kätt enam alkoholi järele ei tõsta," tõdeb Tarm.

Mis aitaks? "Täna me oleme loonud kuvandi, kus suitsetamine on pahe, narkomaanid aga inimesed, kes vajavad pidevalt meie abistamist ja joodikuks nimetatakse elu hammasrataste vahele jäänuid, teavitamata, et tegelikult on need inimesed jõudnud alkoholismiga finaali," nendib Tarmo.

"Õnneks kajastavad meie enda kodumaised filmid piisavalt alkoholi tarbimist, küll aga ma ei usu, et lapsevanemad ja õpetajad piisavalt põhjalikult lapsele seletavad, et tegemist on raske sõltuvushaigusega, mida on võimatu täielikult välja ravida," ütleb Tarmo ning jätkab: "Minu enda loosung nendel teemadel kõneldes on "Ajalehepoisist joodikuks!" - miks? Vaata, me kõik teame seda edulugu - ajalehepoisist miljonäriks, aga mis edasi või mis samal ajal toimub. Alkoholisõltuvus võib purustada kõik illusioonid ja maha võib juua terve varanduse. See on reaalsus. Seega on algus ja finiš maha märgitud - küsimus, kas me ikka tahame alkoholifinišisse jõuda või jääme miljonäri juures pidama? See ei ole nii lihtne, kui me sellele alguses tähelepanu ei pööra, sest alkoholiuss saadab meid terve elutee ja iga hetk on meil võimalus finišisse otse keerata. Minu teine lause, alati pärast seda on "Tark õpib teiste vigadest, loll ei õpi iial - valik on teie," soovitab Tarmo.

Oma esimesest kokkupuutest alkoholiga räägib Tarmo nii: "Teadlikult soetasin endale 2 pudelit Saku heledat ja kolm kuivatatud kala, kui olin 16aastane. Õlled panin külmikusse ja proovisin alles järgmisel päeval, kui olin jõudnud eelnevalt kuivatatud kalad ära puhastata. Paraku oli õlu mõru ja kibe ning nii nad minust joomata jäidki," naerab Tarmo.

Tarmo pole kunagi suur alkoholisõber olnud, kuid karsklust populariseeris ta küll. "Tundub uskumatu, aga paraku olin ma punkarite seas, selline pisikene poisike, kes korraldas punkarite karsklusühingut "Värska"," meenutab Tarmo.

Karin Karu