Tööstuskunstnik Riho Luuse: kuidas ma oma unistusi täidan

18 kommentaari
Tööstuskunstnik Riho Luuse: kuidas ma oma unistusi täidan

Riho Luuse on üks neist õnnelikest, kes võib aasta lõpus õigustatult öelda, et tänu masule on ta saanud teha seda, millest oli juba ammu unistanud. Kui lapsena unistas ta postmarkide tegemisest, siis täiskasvanuea üks unistusi – luua tehnoloogiliselt loodud ehteid – sai reaalsuseks just sel aastal.

Riho Luuse on üks neist õnnelikest, kes võib aasta lõpus õigustatult öelda, et tänu masule on ta saanud teha seda, millest oli juba ammu unistanud. Kui lapsena unistas ta postmarkide tegemisest, siis täiskasvanuea üks unistusi – luua tehnoloogiliselt loodud ehteid – sai reaalsuseks just sel aastal.

Lapsena enesessesüübinud ja kunstiraamatuid vaadata armastav ning täiskasvanuna väärtpaberidisainerina töötanud mees peab ehete juurde sattumist juhuseks. „Koguaeg on olnud soov teha ehteid. See soov pole olnud kinnisidee, aga lihtsalt selline mõte, et võiks proovida. Aasta alguses hakkasid sündima piiramatu pinna kujundid ehk pipikud ja siis otsisin võimalust, kuidas neid rakendada.“

Väärtpaberidisainerist ehete valmistajaks
Just pipikutest ongi ehtetegu alguse saanud. Kui Riho töötas väärtpaberitega – kujundas kohtudokumente, aktsiaid, blankette, tunnistusi, lube, passe jms – jäid talle silma rasterkujundid, millest koosnevad väärtpaberite põhjad. Need kujundid (sellisel kujul väänlevad jooned) põimuvad omavahel ja neid saab kombineerida lõputult, need moodustavad piiramatu pinna. Siit tuligi Rihole idee, et ehk saaks nendest joontest kujundada ka kindlad kujud. Saigi. Juba aastal 1993.
Sel aastal jõudsid müüki esimesed ehted, mis pipikutest valmistatud. Sündinud on ka laste värviraamat, seinakaunistused, tegemisel on tapeet… Kunstnikuna lubab ta endale vabadust luua kõigile, kellele soovib. Mõttes on luua ka puzzle: „Kui tavaliselt on puzzle tükk neljakandiline ja nupukestega, siis miks mitte luua see hoopis kujunditest!“

Mis ja kuidas?
Materjali, mida kunstnik ehete valmistamisel kasutab, on kahepinnaline plastik, mille pealmine pool on töödeldud selliseks, et seda saaks laseriga graveerida. „Need on ehted, mis on valminud tehnoloogiliselt. See ei ole nii, et ostan kuulikesed ja sean ritta. Need on teistsuguse vaimuga asjad,“ iseloomustab ta loodut.
Keda näeb Riho oma ehteid kandmas? „Enese- ja trenditeadlikku naist. Materjal eeldaks, et kandja oleks noorema generatsiooni esindaja. Konservatiivsed naised neid pigem ei kanna,“ ütleb ta ja lisab, et tema ehteid kannavad need, kes soovivad, et ehtel oleks mingi lisaväärtus, lugu, mida jutustada.

Soovist luua
Hetkel  kujundusgraafikuna töötav mees annab endale aina uusi ja uusi ülesandeid – kui praegu on tal olemas pipikud, mis jänese- ja linnukujulised, siis järgmine kujund, millega ta soovib piiramatut pinda saavutada, on dinosaurus. Muidugi ka koerad, karud ja muud võimalikud… „Annan endale pidevalt ülesandeid ja püüan neid lahendada. Avastasin muuhulgas, et pind jaguneb kuus- ja kolmnurgaks, mitte nelinurgaks või trapetsiks, nagu arvata võiks!“ Kuidas need kujundid sinna pinnale mahuvad ja kuidas neid kombineerida, et need nagu puzzle-tükid kokku sobiks, sellega tegeleb edasi juba Riho.

Kui Riholt küsida, millised on tema järgmise aasta plaanid, ütleb ta boheemlaslikult: „Plaanin teha, mis pähe tuleb! Kavatsen teha seda, mis on veel tegemata. Üldiselt on mu soovid täitunud!“

 

Vaata lisa www.umbra.ee

 

Mari-Liis Helvik, buduaar.ee

 

 

Sarnased artiklid