Uneteadlane Silja Paavle: oma und on võimalik tundma õppida

Ajakirjanik Silja Paavle on naine, kes on inimeste uneharjumusi juba pikalt uurinud. Miks me magame vahel kehvasti, samas järgmisel ööl suurepäraselt? Kas on tõesti võimalik oma und tunda ning seeläbi ka paremini välja puhata? Sellest räägib Silja Buduaarile allpool lähemalt.

Kust tekkis idee just sel teemal raamat kirjutada? Räägi natuke oma raamatust...

Oma igapäevatöös töötan ajakirjanikuna. Raamatu "Hea une saladus" kirjutamise juurde sattusin tänu sellele, et olin kunagi kirjutanud unearst Marlit Veldist ajakirja Lege Artis persooniloo ning lisaks veel paar uneteemalist lugu Õhtulehte. Nende kirjutamine kujunes meil väga mõnusaks meeskonnatööks, ilmselt seepärast, et meil on Marlitiga inimestena palju ühist (näiteks on meil mõlemal kaksik, kellele ka see raamat on pühendatud).
Kui Marlitile tehti ettepanek uneteemalise raamatu kirjutamiseks, siis ta ütles, et sooviks seda teha koos minuga. Ja mis võis mul selle vastu olla – see tundus põnev väljakutse.
Ning tulemus – paari kuu eest poelettidele jõudnud «Hea une saladus» on seda kogemust väärt, oleme lugejatelt saanud palju head tagasisidet.
Raamat iseenesest on aga teekond hea une juurde. Võib ju mõelda, et miks üldse peab unest rääkima, kuid tegelikult on unel inimese elus tähtis osa. Ehk nagu tõi tabava võrdluse Marlit Veldi uneraamatu kirjutamise ajal, et sellega on sama nagu ilmateatega – kui teame, mis ilma ennustatakse, oskame end õigesti riidesse panna. Kui tunneme oma und, saame olla õnnelikud, puhanud ja rõõmsad inimesed.
Lisaks on uni organismile sama vajalik nagu toit või õhkki. Unehäired ja vähene magamine ning sellest tulenev väsimus ei ole mitte ainult liiklus- ja tööõnnetuste sage põhjus, vaid rikub tervikuna organismi tasakaalu ja soodustab paljude nüüdisajal levinud tervisehäirete – ülekaal, suhkruhaigus, südameisheemiatõbi, kõrgvererõhktõbi – kujunemist.
Raamat on hea kaaslane paljudele: lapsevanematele, noortele, naistele, eakatele ja ka krooniliste haigustega inimestele – lisaks levinumate unehäirete käsitlemisele on selles tähelepanu pööratud just nimelt kõigi nende unele. Ehk kokkuvõtlikult: inimese uni on elukaare erinevas osas erinev.
Kuid seejuures peab märkima, et raamat ei ole kindlasti mõeldud vaid unetutele. Selles on palju kasulikke nippe ka unehäirete ennetamiseks, näiteks, kuidas sisutada magamistuba, et seal ikka hea ja kosutav uni tuleks. Ning kõrvu praktiliste teadmistega on raamatus teadmisjanustele ka hulgaliselt põnevaid uneteemalisi fakte.

Kui kaua oled sellist asja ise uurinud?

Selle raamatu kirjutamisel oli minul peamiselt vahendaja roll, kuigi lisasin sinna ka omalt poolt mitmeid asju. Põhiliselt koosneb see unearst Marlit Veldi teadmistest, mille mina arstide keelest lihtsamasse keelde nii-öelda ümber tõlkisin.
Kuid uneteema pole mulle olnud võõras – ülikooliõpingute ajal kuulasin mitmeid selleteemalisi loenguid, olen lugenud palju sellealast kirjandust. Ja mis seal salata, ise mõnel eluperioodil unetusega kimpus olnud, uurinud võimalusi nende leevendamiseks.

Inimeste unevajadus on kindlasti erinev, kuid kui palju peaks iga inimene ööpäevas kindlasti magama?

Et tunda end puhanuna, vajab täiskasvanud inimene keskmiselt 7–8 tundi uneaega, millest 20% võiks moodustada sügav uni. Koolilapse uneaeg peaks olema 9 tundi pikk ning sügavat und peaks olema umbes 25%.

Kui oluline on see, et inimene magab 8 tundi järjest? Mõni inimene magab vahel näiteks paari tunni kaupa ja ööpäeva jooksul tuleb 8 tundi kokku..., eriti noored, kelle elutempo on meeletult kiire.

Et olla aktiivne, õnnelik, puhanud ja rõõmus, siis sellisest paaritunnisest magamisest ei piisa. Une- ja ärkvelolekurütm on inimesele loodud osana ööpäevarütmist. Unerütm on paljude organismist toimuvate rütmiliste muutuste tulemus.
Inimese uni koosneb unetsüklitest ning kui magada vaid paari tunni kaupa, ei jõua inimene läbida kõiki unetsükleid ning ei puhka end ka välja.
Küll aga on kindel, et kui mingil eluperioodil, näiteks eksamite ajal, jääb uneks vähem aega, siis on mõistlik see hiljem tasa teha ja unevõlg tasa magada.
Täiskasvanutel võib sellisel järelemagamisel olla efekt väiksem, kuid laste puhul toimib see juba ainuüksi seetõttu, et laste unevajadus ongi suurem.

Karin Karu