Hoolivuse imevägi

Tänapäeval, mil soositakse tugevaid, ilusaid ja rikkaid, võib kergesti iga inimese uksele koputada masendus, stress ja depressioon, mis kõik vähendavad inimese jõuvarusid, viies lõpuks tugevagi seisundisse,  mil on kerge tekkima vähk või ka enesetapusoov.

Eriti mehed, kelle õlul on suurem vastutus pere ja ühiskonna ees, vajaksid just naiste mõistvamat ja hoolivamat suhtumist. Sageli just üksijäämine oma murega ja soov iga hinna eest olla tugev viib inimesi murdumiseni, suitsiidini. Enesetapjatest suurema osa moodustavad  mehed, nais-enesetapjate osa on väike:  ühe naisenesetapja kohta tuleb neli-viis suitsiidset meest, väidab kirjandus. Sooline erinevus olevat tingitud sellest, et enesetapumõtetega naine võtab endaga sagedamini midagi ette. Ehkki depressiooni saab ravida, on arstidel mehi raske hõlmata ning kui nood ka arsti juurde jõuavad, siis tahavad nad, et mured lahendaks juba esimene tablett.

Uuringud on näidanud, et viimastel aastatel on enesetapjate hulgas kasvanud küpses keskeas ja pensionieelses eas inimeste osa. Kõige rohkem on enesetappude arv tõusnud 45-54-aastaste vanuserühmas, kuid palju väiksem ei ole tõus ka 55-64-aastaste hulgas. Suurim probleem arstide väitel on selles, et inimesed lähevad teise ilma, ilma et nad oleksid abi saamiseks kellegi poole pöördunud. Suitsiid pole mitte üksnes inimese probleem, vaid see kajastab kogu ühiskonnas toimuvat ja pahatihti on ükskõiksus, sallimatus ja ahnus need peategelased, mille tõttu enesetappude arv ühiskonnas kasvab.  Teadlased on uurinud mahuka statistilise materjali põhjal enesetapukalduvusega inimesi. Tuldi järeldusele, et  soov ennast tappa on pärilik, st geneetiline. Ka loomariigis pole enesetapp sugugi haruldane. Näiteks ahvide enesetapud sarnanevad inimeste omale. Ilmselt vallandab suitsiidigeeni pikaajaline ja krooniline depressioon, mis omakorda võib olla tingitud erinevatest põhjustest (haigus, mure ). Igasugune meeleolu langus, isutus, madal enesehinnang, väsimus, söögiisu puudumine, keskendumishäire võib viidata olukorrale, mil midagi peab ette võtma. Pereliikmed ja töökaaslased kahjuks arvavad, et kaaslases toimunud muudatused on ajutised ja enamasti need seda ongi, ent igal juhul tasub kriitika asemel hoopis sõpra, tuttavat, lapsi  või abikaasat säästa. Sageli piisab sellest, kui aidatakse inimesel märgata elu helgemat poolt ja ei minda kaasa ega võimendata teises peituvat negatiivsust. Kahjuks tervendav huumor on me ühiskonnas asendunud pilkava iroonia ja ärapanemisega. Norra teadlane Karl Rodal näiteks teab, et heasoovlik naer vabastab meid peavalust ja väsimusest, reguleerib südame löögisagedust, noorendab isegi. Ta saatvat oma patsiendid tsirkusesse, mis mõjuvat haigele soodsa dopinguna. Lugesin kusagilt ka, et üks vähihaige otsustas oma elu lõpetada lõbusalt ja ta vaatas päevade viisi komöödiafilme – vähk taandus  arstide ning mehe  üllatuseks.

Kindlasti on masenduse tekkes oluline roll  toitumiselgi. Sellised joogid nagu kange tee ning kohvi, coca-cola, pepsi sisaldavad kofeiini ja need teravdavad  ka negatiivseid emotsioone. Seega inimesed peaksid olema tähelepanelikud  meeleolude ja toitumise suhtes. Lisaks sõnaravile soovitavad arstid ja apteekrid juua igasuguseid teesegusid, mis väljutavad organismist mürke, mida on organismi kogunenud eriti talvel, kuna vähem liigutakse väljas. Küllap on iga inimene märganud, kui hästi mõjub meeleolule liikumine, treening, mis vabastab lihased pingetest ja ühtlasi lagunevad selle toimel ka stressihormoonid ja need väljutatakse kehast koos higiga.
Hoolimine on võtmesõna igal juhul. Iseenda ja kaaslase suhtes tähelepanelik ja abivalmis inimene võib lihtsate vahendite abil saavutada imeväärseid tulemusi, igatahes depressiooni ja masendust oleks poole vähem.

Statistikat:
Igal aastal võtab endalt elu umbes miljon inimest, mis on rohkem kui sõjas või mõrvari käe läbi hukkunuid. Maailma tervishoiuorganisatsiooni WHO uurimusest selgub, et enesetappude arvukuselt on maailmas esikohal Balti rigid. Igal aastal sooritab Baltimaades enesetapu 40 inimest 100.000-st. Maailmas tervikuna leiab iga 40 sekundi jooksul aset üks suitsiid.
2000. aastal sooritas Leedus 100.000-st inimesest enesetapu 42, Eestis 40 ja Venemaal 38 inimest. Balti riikides ja teistes endise Nõukogude Liidu vabariikides nähakse enesetappude arvukuse peamise põhjusena alkoholismi. WHO hinnangul võiks enesetappude vähendamisele kaasa aidata avalikkuse suurem teadlikkus probleemidest. Hinnanguliselt tehakse igal aastal 10-20 miljonit enesetapukatset. Enesetapu riskigruppi kuuluvad WHO statistika kohaselt vanemad inimesed, samas on ise endalt elu võtmine levimas järjest enam noorte hulgas. Põhjuseks peab organisatsioon eelkõige relvade kättesaadavust. Kõige vähem sooritatakse enesetappe Ladina-Ameerika riikides.

Kadi Jüriado