Kuhu küll kõik džentelmenid jäid?

Marko (27 a., täiesti tavaline normaalne mees- ei ühtegi märki jõmlusest) püüab selgitada, miks ja kas kuulub näiteks vandumine meeste igapäevatoimetuste juurde. Samas on mõistetav ka meeste soov oma käitumist pikalt mitte põhjendada - kes ikka tahab oma vigu tunnistada.
Valitud 10 punkti on need, mis naisi meeste käitumises kõige enam häirib. Ja kuigi tundub, et antud loetelu tuleks suunata hoopis mõnele meesteportaalile, siis võiks ka iga naine mõelda, et need samad käitumisreeglid käivad iga normaalse daami kohta.

◊ Viisakus. Viisakus on võti. Öeldakse ka, et ebaviisakusele ei ole vabandust. Parim kättemaks on, mitte langeda vastase madalale tasemele. Isegi kui sulle ei meeldi keegi, ei ole ju põhjust tekitada ka endale negatiivset emotsiooni.
Marko: Loomulikult püüan ma alati viisakas olla, seda ka meeste seltskonnas, aga eriti kui mõni naisterahvas seltskonnas on. Samas viisakus on ju nii suhteline mõiste ja tegelikult kui keegi käitub minuga väga ebaviisakalt, siis ennast tagasi ka hoidma ei hakka.

◊ Enesekontroll. Iga endast väljaminek näitab inimest tegelikult nõrgana. See on märk, et sa ei suudeta kontrollida oma emotsioone. Kui mees ei suuda kontrollida ennast, kuidas siis suudaks ta kontrollida midagi muud? Kuigi rahulik olemine on mõnes olukorras pea et võimatu, siis inimesed panevad seda tähele, kui oled kõigutamatu ning enesekindel.
M: See on ilmselt iga mehe puhul erinev. On neid, kes lähevad iga asja peale närvi, ja neid, kes on alati väga rahulikud ega lase ennast millestki kõigutada. Mina isiklikult jään sinna kuhugi vahepeale, oleneb täiesti olukorrast. Õige on muidugi see märkus muude asjade kontrollimise kohta, kui ma oleks tööandja ja mu alluv ei suuda oma tundeid kontrollida, siis tekiksid ehk kahtlused ka tema sobivuses tööle. Suhetes muidugi ei taha ennast tossikena näidata, et iga pisiasi närvi ajab, pigem ikka kõigutamatu ja kindlana.

◊ Ropendamine ja vandumine. Vandumine on ju täiesti „big no-no“. See näitab lihtsalt, et inimesel on puudusi sõnavaras eneseväljenduseks. Labane, mis muud.
M: Jällegi see, et naiste seltskonnas hoian ennast väga tagasi ja ilmselt on see enamuse meeste puhul nii. Samas ei tunnegi kedagi, kes meeste oma seltskonnas mõnda roppu või vandesõna vahel ei kasutaks. Vahel on lihtsalt mõnda tunnet kergem väljendada, näiteks selle kohta, kui halvasti ikka päev on läinud. Ehk ongi siis džentelmen see, kes naiste seltskonnas mitte kunagi ebasobivaid sõnu ei kasuta. See, et meestel on puudusi sõnavaras, on ehk pisut karm, aga vahel ütleb üks karm sõna rohkem kui pikk selgitus.

◊ Hääle tõstmine. Suhteliselt tihti võib seltskonnas tähele panna, et mõni mees tõstab ilma põhjuseta oma häält. Valjult rääkimine aga tõstab seltskonnas stressitaset. See viitab ka sellele, et ei suudeta oma mõtteid normaalselt sõnadega edastada ning peab kasutama „toorest jõudu“, et oma arvamust peale suruda. Väga vali hääl tõmbab vaid negatiivset tähelepanu.
M: Tunnen ka ise selliseid inimesi, mitte ainult mehi, vaid naisi ka. Arvan, et see on lihtsalt inimese loomuses. Võib-olla kui keegi teeb vastava märkuse, siis inimene hakkaks ennast kontrollima ka järgnevatel koosviibimistel. Ilmselt lihtsalt osadele inimestele meeldib vaielda ja nad lähevad sellega vahel liiga hoogu, mis muud. Ainuüksi meeste viga see kindlasti ei ole.

◊ Jõllitamine. Jõllitamine on ebaviisakas! Jõllitamine on võrdne psühholoogilise agressiooniga.
M: Jõllitamine mis mõttes? Klubis? No kui on piltilus naine, mis siis ikka teha saab. Aga tegelikult, saan aru küll, et naistele ei meeldi. Loomulikul mõjub flirtiv pilkudemäng paremini, pikk jõllitamine loomulikult ei mõju.

◊ Jutule vahele segamine. Teiste jutule vahelesegamine on märk sotsiaalsete oskuste puudumisest. Loomulikult, kui soov on saada tuntuks egoistina, on pidev inimeste jutule vahelesegamine täiuslik vahend selleks.
M: Taas üks käitumisviis, mida ei saa ju ainult meestele ette heita.

◊ Sülitamine. Sülitamine on rõve. Paljud mehed teevad seda alateadlikult, ega pane ise oma toimingut tähelegi, aga väga ebameeldiv vaadata ikkagi.
M: Selles võib vist küll mehi süüdistada, ühtegi naist ei ole sülitamas näinud. Oleks ikka ilge vaatepilt. Aga miks mehed nii teevad? No ju siis on vajadus. Samas leian ka, et otse teiste ees võiks ennast ikka tagasi hoida.

◊ Parastamine. Teiste vigade üle naermine on kõige õelam asi, mida üldse keegi teha saab, mitte ainult meeste puhul.
M: Nagu ütlesid, siis ükskõik kas siis naine või mees, on selline inimene lihtsalt väga õel. Ja kindlasti ei tee seda kõik mehed, ma arvan, et pigem vähemus. Ja kui inimene juba on selline, siis seda muuta on ka raske.

◊ Müts toas peas. Kuigi tundub, et mütsi kui aksessuaari kandmine tundub õigustatud ka siseruumides, siis veidigi haritumas seltskonnas jätab see kindlasti märgi etiketi puudumisest.
M: Hästi palju oleneb olukorrast, kui müts on osa riietusest ja pidu toimub sobivas kohas, siis miks mitte. Loomulikult mingil korralikku riietust nõudval üritusel või tööl või lihtsalt külas õhtusöögil ei jäta mütsi mingil juhul pähe. Samas vist just see mütsi ära võtmise liigutus näitab teatavat austust inimese vastu, kes viibib ruumis, kuhu sisened. Et seda, kas sul müts on peas või mitte, ta ei märkagi, aga just seda liigutust.

◊ Toidu õgimine. Lisaks ütleb veel kuldreegel: ära hakka enne toitu tõstma, kui kõik on istunud ning ära hakka enne sööma, kui kõik on endale toidu tõstnud. Kuigi kõht on tühi ja toit lõhnab nii isuäratavalt, ära torma matslikult enne teisi õgima.
M: Eks see viisakas ole jah.

Nagu selgus, on ka meeste arvates mõni käitumisviis ebaviisakas, kuid mõni lihtsalt igapäevane osa nende elust. Mis aga sind meeste igapäevakäitumise juures kõige rohkem häirib? Mille vastu mehed kõige sagedamini eksivad?
On ehk keegi leidnud täiusliku džentelmeni?

Ave Lepik