Usalduse müsteerium

15 kommentaari

Erinevad sündmused minu elus on asetanud mind aina kriitilisemalt küsimuse ette, keda ja mida usaldada.  Kõik meie ümber elab tänu sellele, et eksisteerib usaldus. Olgu see siis usaldus teiste inimeste, toote või kaubamärkide vastu.

Kokkuvõttes on see kõik üles ehitatud inimestele antud ja inimestelt võetud lubadustele. Võib-olla on see kõige olulisem asi elus, sest mulle tundub, et lubadustele on üles ehitatud absoluutselt kõik. Ma lendan Estonian Airi lennukiga, sest usaldan seda lennufirmat. Ma söön Fazeri leiba, sest usaldan selle leiva kvaliteeti. Me loeme lehest uudiseid, sest usume, et need vastavad tõele. Me räägime sõbrale saladuse, sest teame, et see jääb vaid tema teada.
Kõik me teeme iga päev kümneid kui mitte sadasid otsuseid- suulisi, kirjalikke ja eelkõige alateadlikke otsuseid usaldamaks kedagi või midagi.  Usaldus on nagu ilus ja puhas helesinine uks, mida me näeme, kuid kas olete vahel mõelnud, mis on selle ukse taga?

Mina mõtlen sellele väga tihti. Kas see, mida ma näen, kuulen, söön ja loen, on usaldusväärne? Kui kõik on üles ehitatud inimestele ja usaldusele, siis ei ole see reaalne, et kõik mida me tarbime, oleks usaldusväärne.  Miks? Sest inimene on nagu jõgi, kunagi sa ei tea ette, mida järgmine vool kaasa toob – pealt tundub jõevesi alati ühesugune olema, aga tegelikult muutub konsistents iga sekundiga. Iga päev inimesed muutavad oma otsuseid olgu selle põhjuseks sümpaatia, hirm, vastav tuju või kasvõi kasuahnus. See kõik muudab mind iga päevaga skeptilisemaks. Või olen liiga palju ja nahhaalselt toppinud oma nina sinna helesinise ukse vahele, et  eksperimenteerida ja rohkem teada saada, milline on usalduse teine pool? See vaatepilt ei ole kuigi ilus.
Ma tean, et kõigel, mida lehes kirjutatakse, on oma põhjus, kuid see kõik ei ole kaugeltki usaldusväärne. Igal reklaamplakatil on oma sõnum, kuid selle eesmärk on edasi anda reklaamija eesmärki mitte tegelikkust. Kui Ariel peseb puhtaks väidetavalt kõik plekid, siis miks minu pesu jääb plekiliseks?

Mõni aeg tagasi oli mul seoses tööga võimalik päris palju külastada erinevad tehaseid nii Eestis kui välismaal. Vaatamata kõrgetele nõuetele võis näha toiduvabrikutes söögiisu peletavaid kaadreid mustadest nõudest, avatud toidusegumasinatest, personali ebahügieenilisusest ja isegi hiirte märgistustest.  Me ostame maitsvat kartulisalatit, ega mõtle sellele, et seal sees on poeletilt ära korjatud libedaks läinud vorstijupp. Me sööme mõnuga rummikooki ja ei süvene sellesse, et see on valmistatud kaupluses müügikuupäeva ületanud saia baasil. Ja kes ning kuidas korjas neid viinamarjasid, millest on tehtud vein meie laual? Me lapsed ütlevad et lähevad sõbra poole õppima, kuid tegelikult hängivad Viru keskuses. Ja millega tegeleb mees,  kui ta ei ole kella kuueks koju tulnud? Usalduseukse taga toimuvad teine kord hämarad lood, aga enamus inimesi ei hakka nendes sonkima.  Paljud meist joovad kraanivett ja klaasi kätte haarates ei mõtle me sellele, et äkki on linna veesüsteemi keegi pahatahtlik inimene poetanud mürgiseid aineid. Me kütame oma kodusid elektriga ja usume, et Eesti Energia ei vea meid  mitte kunagi alt. Aga kujutage vaid ette, kui kogu riigist kaoks südatalvel 3 päevaks elekter- rahaautomaadid ei töötaks, tehased oleks kinni rääkimata toidupoodidest, majad oleks külmad ja õhtud oleks sooja toidu, arvuti ja telerita- see oleks ju katastroof. Just nii mustad on võimalused helesinise ukse taga.
Õnneks juhtub selliseid ekstreemseid asju peamiselt filmides ja kuigi igaühte meist on alt veetud ja reedetud suuremal või vähemal määral, siis usume me endiselt usaldusse. Usaldus ei kao maailmast mitte kuhugi, sest inimesed andestavad ja unustavad ning miljonid firmad kulutavad aastas miljoneid kroone, et meie usaldust osta. Tänu usaldusele eksisteerib sõprus, armastus ja igasugune inimestevaheline koostöö. Lubadus ja sellest kinnipidamine võib tunduda tühine asi ühe jaoks, aga võib olla väga oluline kellelegi teisele. Kui usaldus kaob, võib kõik kokku variseda.

Kui usaldus on ilus helesinine uks ja selle taga toimuvad hämarad asjad, kas äkki poleks mõttekam seda ust mitte avada ja elada õnnelikult teadmatuses? Igaüks teeb valiku, kui lahti või kinni oma silmasid hoida. Kuid selge on see- mida rohkem sa piilud usalduseukse taha, seda keerulisemaks läheb su elu.

 

marge@buduaar.ee