ANTS ROOTSLASEGA AUSUSEST: valetamise taga peitub psühholoogiline põhjus

Ants räägib, et selleks, et inimene saaks üleüldse aus olla, peaks ta esimesena aktsepteerima seda, et me ei ole kõik ilusad inimesed – kõigil on olemas ka oma tumedamad varjud ja sisemised pooled. Mida rohkem aktsepteerid ausalt enda juures seda tumedamat varju, mis on seotud manipulatsiooni, viha või konfliktide tekitamisega, seda rohkem oled sellest teadlik ning seda väiksemaks hakkab tume vari aja jooksul muutuma. „Kui sa tead ja tunnistad enda varjatud osa ning näed, mida see põhjustab, siis hakkab ka aju teistmoodi tööle – näed suuremat pilti ja seda, mida see teistes inimestes tekitab. Kui saad aru, kust see tumedam pool tuleb, siis ühel hetkel hakkab see vähenema, taanduma ja saad järjest rohkem olla tasakaalukamas positsioonis. Sa ei võta neid tumedamaid pooli iga situatsiooni puhul kasutusse, vaid jääd neutraalseks,“ selgitab ta.

Julge teha asju, mida päriselt soovid teha

Ants sõnab, et inimesed proovivad kogu aeg elada õigesti ja täiuslikult, aga tegelikult tuleks ära lõpetada proovimine ning hakata julgema teha kõiki neid asju, mida päriselt soovitakse. „Elu ei kulge alati täpselt nii, nagu soovime. Proovime elu elada, aga peaksime laskma elul läbi enda elada. Mida see tähendab? See tähendab, et kui mingi asi ei õnnestu, siis sa ei jää sinna kinni ega loo sellest enda sees katastroofi, vaid mõtled pigem nii, et lubad elul praegu ennast usaldada ja valid mingi teise tee. Keegi ei saa sulle ette öelda, kuidas elada,“ lausub ta ning lisab, et ei tohiks luua filosoofiat selle peale, kuidas keegi peab elama või kuidas saavutada edu – meist keegi ei tea seda.

„Proovime elu elada, aga peaksime laskma elul läbi enda elada.“

Ants tõdeb, et võime küll endast edukamaid inimesi kuulata, aga kuna see oli kellegi teise kogemus ning meil ei pruugi sellist kogemust ega taustsüsteemi olla, siis järelikult ei ole nende nõuanded üldse pädevad ega meile sobivad. Kõige olulisem on leida üles oma isikupära.

„Elame ajastul, kus järjest enam hinnatakse personaalsust. Sa võid küll kunstlikult hambad ristis punnitada, aga päeva lõpuks läheb korda ikkagi see päris inimene, kes sinuga suhtleb. Arvan, et selline päris inimese fenomen tuleb ka meie ühiskonnas järjest rohkem välja. Inimene, kes julgeb olla aus ja julgeb kasutada mõnikord sõnu, mida nii-öelda moraalikoodeks ei luba,“ räägib ta.

Terapeut lisab, et tema ise ei tööta näiteks hea maine nimel, sest teda ei huvita tema isiklik maine või see, mida temast räägitakse. Ants töötab oma missiooni nimel ja selleks, et inimesed oleksid võimalikult ausad, neil oleks lihtsam ja kergem elu ning nad ei kardaks kogu aeg oma lõputuid patte. „Peame julgema ennast väljendada nii, nagu me oleme. Millal hakkame olema need, kes me tegelikult oleme ja julgeme öelda, et oleme täpselt sellised, nagu oleme? Keegi ei tohiks meile ette öelda, et peame käituma või ütlema nii – peame olema sellised nagu oleme!“

„Peame julgema ennast väljendada nii,
nagu me oleme.“

Valetamise taga peitub psühholoogiline põhjus

Antsu sõnul on valetamisel juures psühholoogiline aspekt. Näiteks, kui inimene on elanud perekonnas, kus on olnud palju manipulatsiooni või on pidanud varjama oma tundeid ja tegevusi, sest teab, et saab selle eest karistada. Need inimesed on jäänud kinni oma varajasse lapsepõlve, kus kogesid seda, et oli vaja varjata, petta ning õppisid ära, kuidas olla väljastpoolt ilus. Neil oli hirm, et kui nad näitavad välja oma tegelikke tundeid, siis vanem võib-olla ei saa sellega hakkama ja nad saavad karistada.

„Sealt õpib inimene ära manipulatsiooni ja valetamise. See võib hilisemas eas kujuneda välja haiguseks, kus tuntakse, et peab lihtsaid asju valetama. Valetamisel on psühholoogiline põhjus ja see tähendab seda, et me ei ole saanud oma perekonnas ausad olla. See on inimesel justkui ellujäämisstrateegia ehk ma loon endale strateegia, kuidas ellu jääda. Ta kasutab seda kõikides oma eluvaldkondades ja suhetes ning sellega viib inimesed eksiteele enda päristegevuses ja -olemuses. Ehk eksitab läbi selle valetamise inimesed endast kaugemale või et nad ei saaks temast nii palju teada. Sellisel juhul võrdub valetamine ka kaitsega. See kaitseb mingil määral meie traumat või sündmust, mis on meiega kunagi juhtunud. Teiselt poolt on see õpitud käitumismuster, mis pikas perspektiivis mõjutab ka meie ajutegevuse kulgemist,“ selgitab ta.

Ants toob välja ka aususe ABC:

Hädavaled on lubatud. Antsu sõnul tuleb mõista, et valetamine on küps kaitse ja mõnikord tekivad situatsioonid, kus peame oma elus valetama selleks, et ei satuks rünnaku alla. Teinekord ka selleks, et hoida ära mingi suurem probleem. Valetamine ei tohiks aga olla kedagi kahjustav.

Suhetes valetamine. Ants tõdeb, et suhetes valetamine oleneb olukorrast, aga kui alustada suhet manipulatsiooni ja valega, siis see, millise dünaamikaga suhet alustame, kandub edasi ka tervesse suhte dünaamikasse. „See suhe lõppeb samamoodi kas vale või manipulatsiooniga,“ sõnab ta.

Alusta projekte ning tegevusi oma elus ausal foonil. Ants selgitab, et ole aus seal kohas, kus saad olla ning ära karda tagajärgi. Kui teine näeb, et oled aus ning sa ei proovi teda petta, siis on see praegusel hetkel üks suurimaid väärtusi, mida näiteks ka tööturul otsitakse.

Ants austab

Parim koht meele rahustamiseks

„Enda maakodu pühad vanad puud. Oma maagiline koduaed koos vanade puudega. See on koht, kus mina end laen, see on minu teine reaalsus. Oma paiga leidmine, oma kohas olemine ja selle ära tundmine,“ sõnab Ants.

Parim laul südamerahu leidmiseks

Ants kasutab oma teraapiates Maarja-Liis Ilusa laulu „Ema süda. „See on hästi ilus laul,“ leiab ta.

Parim raamat oma hingega kontakti saamiseks

Antsu aitas ja tõi talle valgustamise hetke Eckhart Tolle „Uus maailm.“

Parim tegevus, et praktiseerida ausust

„Ausalt kommunikeerida oma mõtet ja tunnet protsessiga seonduvalt – hakata väikeste sammudega väljendama seda, mida sa tunned ja mõtled. Aga sa pead valima kohta, kus seda teha ja kus mitte,“ selgitab Ants.

Parim elufilosoofia elu mõtestamiseks

„Loobuge filosoofiast. Ärge looge oma elus filosoofiat, et elu peab elama täpselt nii, nagu räägivad kõik õpilased, kes tulevad koolist. Nad arvavad, et nad on targad ja teavad, kuidas elu elada. Kui nad kõik teaksid, kuidas elu elada, siis ei oleks praegu maailm sellises kohas,“ lausub Ants.