DRAAMA: RESTORAN LUCCA omanik näitas Mari-Leen Albersile valusalt koha kätte

Mari-Leen Albers tegi restorani oma blogis maatasa ning seejärel andis vastulause Rosenfeld-Aavik, mis omakorda pani lumepalli veerema. Mari-Leen kirjutab oma blogis, et nad soovisid 25-se seltskonnaga Luccasse sööma minna. Naine pakkus restoranile võimalikke ideid koostööks, ent kokkuvõttes otsustas restoran antud koostööst sootuks loobuda ning Albersi seltskonnal jäigi restorani minemata. Küll aga kirjutas ta sellest oma blogis SIIN. Avaldame Albersi kommentaari Lucca osas: "Lucca ise tahtis kunagi meiega koostööd teha ja nüüd pakkusin välja meile sobivaid koostöövõimalusi, pakkusin välja erinevaid variante, et mis neile sobiks, kas suurem allahindlus või et saaksin nt enda tervitusjoogi tuua või toidud ette tellida ja igaüks ostab joogid ise. Aga seal tekkis error, et neil on esineja sellel õhtul ja terrassil nad kindlasti meile 25 kohta pakkuda ei saa. Nad pakkusid, et äkki tahame sees istuda. Ütlesin, et seda me ka ei soovi. Siis paar päeva hiljem Meelisega sellest uuesti rääkides, mõtlesime, et ah, tegelt võime ju sees ka istuda, et suva, saame kontserdi ajaks välja minna või vahet polegi. Selle peale sain ma vastuseks, et vist ikka ei saa, et ta uurib peakokalt. Peakokk teatas, et ta ei suuda meie lauda ära teenindada. Pakkusin siis, et nad võiksid anda meile valiku, millest tellida, a la kala/liha ja lasen oma külalistel teha valiku enne ja köök saab ette valmistada. No ei, peakokk keeldus meid vastu võtmast. See on reaalselt see koht, et siis sa pole pädev kööki vedama, kui sa ei ole suutnud oma kööki tööle panna. Ma peaks nädal aega seal vägesid juhatama ja nad suudaksid ka 100 inimest korraga ära teenindada, ilma, et jäätisepalli peaks 45 minutit ootama. Annan neile tasuta nipi: neid on köögis kolm (ma näen neid kogu aeg koos suitsul!) – jaotagu söögid ära – kes teeb eelroogasid, kes pearoogasid, kes küpsetab, kes serveerib jne. Siis toimiks see köök nagu kellavärk. Ma töötasin Austraalias köögis, kus iga õhtu tuli teenindada 100+ inimest. Suhteliselt üheaegselt, kõik tahtsid kell 19 sööma tulla. Oli tramm, korralik tramm, aga kuna köögis oli süsteem, siis see toimis. Keegi ei jäänud nälga ja keegi ei oodanud oma sööke kauem kui 20 minutit," soovitab Albers. Selle peale andis oma vastuse ka Lucca omanik Gerli, kes avaldas ühtlasi ka tema ja Albersi kirjavahetuse messengeris: "On väga kurb lugeda, et kui inimestele midagi tasuta või poolmuidu ei anna, siis tehakse su restoran täiesti maatasa. Lisaks sellele jagatakse veel ''häid'' nõuandeid, kuidas restorani pidada ja kuidas restorani köök peaks toimima. Lucca Restoran on väga edukas kohalik Itaalia restoran, kus töötavad suurepärased kokad (kellest muide ainult 2 suitsetavad) ning ma ei suutnud lihtsalt pealt vaadata, kuidas inimene, kes ise küsib minult 50% allahindlust või võimalust tulla oma joogiga, tõmbab restorani oma blogis lihtsalt ribadeks ning ühtlasi solvab ka minu meeskonda. Ilmselt seda postitust ei oleks tulnud kui ma oleks Mari-Leenul lasknud tema tingimustel tulla minu restorani pidu pidama. Panen kõrvale ka screenshoti, mida siis tegelikult Marimell mulle vastu pakkus. Mari-Leen võib küll arvata, et ta on kõva restoranikriitik (kes ise pole kunagi ühtegi restorani omanud), kuid sellealaseid auhindasid jagab Gastronoomiakonkurss Silverspoon, kus me eelmisel aastal edukalt ka oma kategoorias võitsime. Lahkelt jagan Mari-Leenule ka tasuta nippi: Osta endale oma restoran ja tee asju nii nagu tahad!!" Loe Gerli postitust ka Facebookis SIIN.