JULGE NAISE RIND ON haavleid täis ehk kuidas ma valusalt vastu näppe sain

Lisa kommentaar
JULGE NAISE RIND ON haavleid täis ehk kuidas ma valusalt vastu näppe sain
123rf.com

Minu pokkeriteekond sai alguse umbes kaheksa aastat tagasi. Läbi aastate on sellel teekonnal olnud nii tõuse kui ka mõõnasid ning pokker on toonud minu ellu väga palju toredaid inimesi, keda alati hea sõnaga meenutan.

Esimesena hakkas pokkeri vastu tundma huvi abikaasa, kelle kõrvalt oli seda mängu huvitav jälgida ning tunnistan, et teinekord ka soovitada, et kuidas mina mingit kätt mänginud oleksin. Oma esimesed katsetused tegin onlines tasuta turniiridel ja ühel korral õnnestus üle kahesaja mängijaga turniiril tulla esikümne sekka. Olin enda üle väga uhke, aga olen pokkerit pidanud alati meelelahutuseks ja professionaalsest mängijast on minu puhul asi ikka väga kaugel.

Seejärel tuli mu elu pubipokker ning seda taas abikaasa kõrvalt. Kui tema algusest peale juba kaasa mängis, siis mina vaatasin esimesed korrad lihtsalt pealt. Mäletan kui korra ta teise mängijaga heads up`i sattus ning ma ta kaarte piilusin. Ma ei tea mis emotsioonid mu näolt läbi käisid, aga teine meesterahvas ütles, et kuna naise näost peegeldub kindel võit, siis tema viskab oma kaardid maha. Tegelikult mu abikaasa bluffis ja sealtmaalt on meelde jäänud, et naiste loogika ajab meestel pead sassi. Seda nii pokkerilauas kui ka mujal elus.

Järgmine kord mängisin juba ka ise lives kaasa ning see esimene kord on siiani meelde jäänud. See kuidas süda peksis ja käed higiseks kiskusid, kui paremad kaardid kätte said. Kuidas üritasid nägu tuimana hoida ja lootsid, et ikka tõepoolest võidad. See tunne pokkerilauas on midagi erilist ja eufoorilist. Midagi, mida peab ise kogema.

Peale seda hakkasime aegajalt ka Tallinnas mängimas käia. Ka seal naeratas mulle esimesel korral algaja õnn (ja ilmselt aitas kaasa ka see kurikuulus naiste loogika) ning mängisin ennast kaheksandaks. Võibolla oleks mul veelgi paremini läinud, aga kuna abikaasa välja kukkudes pidas heaks plaaniks alkoholi liigselt kõrist alla valama kukkuda ning tubli naisena pidin ta koju viima, siis sinna mu mäng läkski. Vastu taevast.

Pubipokkeri juurde tagasi hüpates, siis selle tõi meie ellu üks mu väga hea sõber. Läbi aastate oli ikka tema see, kes meid mängima kutsus ning meid kinnistele jõuluturniiridele sisse sebis. Tänu temale tuli mu ellu ka palju vahvaid inimesi, kellega pokkerilaua taga sai juttu aetud ja nalja tehtud. Ühel septembrikuisel päeval lahkus aga mu armas sõber meie seast ning koos temaga lahkus sealt ka pokker. Ma ei tea kas need kaks on omavahel tegelikult seotud, aga kuidagi lihtsalt nii läks, et enam ma pokkeri vastu huvi ei tundnud.

Just sellepärast oli teisipäeval Eesti naiste pokkeriliigal mängitud avaturniir minu jaoks omamoodi eriline – peale neid aastaid oli see esimene kord kui ma uuesti “kaardid kätte võtsin.” Ja loomulikult kohe ka valusalt vastu näppe sain. Salamisi olin lootnud, et ehk saadab ka sellel korral mind uuesti õnn ja satun esikolmikusse ilma, et enne selle jaoks harjutanud oleksin. Nii aga ei juhtunud ja peale seda, kui 1,5 tundi vapralt vastu pidasin, kukkusin kolinal välja. Mis siis ikka. Järgmine nädal uuesti, sest julge naise rind on rasvane. Või oli see siiski haavleid täis!? Elame-näeme.

Teine Eesti naiste pokkeriliiga online turniir toimub juba järgmisel teisipäeval, 12.oktoobril kell 20.00 OlyBeti pokkeritoas. 

Eesti naiste pokkeriliiga tegemise kohta saad lähemalt vaadata nende Facebooki lehelt. 

Sarnased artiklid