KARMEN JOLLER SELGITAS, kuidas asjalood tegelikult on

erakogu

Buduaar

Perearst Karmen Joller kirjutas sotsiaalmeedias, et viimasel ajal levib internetis kontekstist välja rebitud poolik lause, mis pärineb tema 13 kuu tagusest postitusest, milles ta selgitab inimestele maskikandmist.

Ka eile rongis sõites nägin mitmeid inimesi, kes maski kandsid valesti. Kõige enam oli neid, kes maskiga katsid vaid suu (mis mõte sellisel maskikandmisel üldse on?). Tänaval näeme palju inimesi, kes on maski endale lõua alla tõmmanud. Ilmselt meeldib neile see, kui väljahingatud mustus ja pisikud mööda kaela laiali määritakse. Mustuse laiali määrimine meeldib ka neile inimestele, kes maski pidevalt näpivad-kohendavad ja seejärel kohe käsi ei puhasta.

Mustust jumaldavad ka need, kes mitmekordselt kasutatavaid maske pesta ei armasta.
Aasta tagasi Eestis koroonaviirust peaaegu ei olnud. Seetõttu ei olnud maskikandmisel ka suurt mõtet. Praegu on viirust endiselt väga palju ja mask peaks avalikus siseruumis küll kõikidel ees olema – aga kasutada tuleb maski õigesti!

Ma ei pane maski ju ette selle pärast, et näidata teistele, et mul on olemas mask. Ikka iseenda ja teiste kaitsmiseks. Tehkem seda siis ikka nii, et sellest ka päriselt abi oleks.

Järgnevalt minu postitus kuupäevaga 10.04.2020: veendugu igaüks ise, mida ma täpselt kirjutasin. Kindlasti ei kirjutanud ma seda, et maskide kandmine on ohtlik.

Kontekstist väljarebitud lauset levitas kõigepealt portaal Elulife, kellel palusin juurde panna vähemalt kuupäeva ja täpse lingi. Nad olid nõus seda tegema, aga palusid, et ma ise kirjutaksin, millised postitused, milline kuupäev, milline link. Ma ei nõustunud sellega – on nende endi asi otsida välja korrektsed viited. Sest see pole ju ainus minu kirjutis, mida nad jagavad ja mis neile reklaamiraha sisse toob. Tunnen end portaali poolt ärakasutatuna, nende käitumine minu suhtes on ebaviisakas ja häid tavasid eirav.

Originaaltekst on allpool.
“Olen mõnigi kord tööl sattunud piinlikku olukorda, sest lähen kohe pärast patsiendiga kätlemist käsi pesema (patsientidega ma üldiselt ei kätle, aga pakutud kätt ei tõrju ka). See on reflektoorne: päris algusest on arstiõppe praktika ajal toonitatud, et kui olen inimest katsunud, siis enne käte pesemist ei tohi midagi/kedagi muud katsuda. Hea kooli andis ka sanitaritöö intensiivravi osakonnas ja opisaalides veedetud päevad, kus jälgiti hoolega, et igaüks järgiks mh ka maskihügieeni.

Käisin täna kolmes poes. Pühadeaja kohta oli poodides erakordselt vähe inimesi.
Päris palju inimesi kannab maske, minu silma alla sattus umbes sadakond maskikandjat. Nägin KOLME inimest, kellel mask oli õigesti ees. Respiraatoritega oli seis tunduvalt parem.
Vead, mida nägin:
Mask on tagurpidi ees (traat on lõua all).
Maski traat ei ole korralikult või pole üldse ümber nina vajutatud. Prillid on udused – õigesti paigaldatud maski korral prillid uduseks ei lähe.
Mask asub liiga madalal – katab vaevu või ei kata üldse ninasõõrmeid.
Maski alumist serva pole lõua alla tõmmatud.
Mask on tervenisti lõua all või ripub kaelas. Üks naine rääkis telefoniga, mask tolknes kõrva küljes ja lehvis naise liigutuste taktis edasi-tagasi.

Kuna mask on valesti pandud või on seda keeruline reguleerida, ei püsi see hästi ees. Palju kohendati maske, seejärel katsuti midagi muud, sh käsipuid või poes olevat kaupa. Üks naine minu ees vajutas “maskise” käega kaarditerminali PIN-koodi.

Palju oli stiilseid kangast maske. Kui neil ka oli ülemises servas traat, siis seda polnud õigeks reguleeritud. Ühest Rimi töötajast oli kahju kohe – maski aasad tõmbasid kõrvad laiali ja kõrvad olid punased ja ilmselgelt oli tal valus. Kassapidaja tööpäeva pikkust arvestades peaks tal kindlasti olema mugavam mask, ja maski tuleb päeva jooksul päris mitu korda vahetada. Kassa ette oli paigutatud pleksiklaasist sein, mis juba iseenesest annab hea kaitse – kas maski on üldse vaja?

Maski kandmisega peavad kaasnema refleksi tasemele harjutatud hügieeniharjumused!
Palun mõistke, et valesti kasutatuna on maskid ühed suurimad nakkusallikad!
“Tatilappide” valesti kandmine on kordades ohtlikum kui mittekandmine!
Mask ei asenda kätepesu ega distantsi hoidmist!
Ühekordseid maske kantakse üks kord!
Neid ei tohi pesta ega desinfitseerida!
2+2 koos hügieeniharjumustega on praegu ennetuseks täiesti piisav, ja loodan, et sellest saab sotsiaalne norm ka järgmisteks gripihooaegadeks (loodan südamest, et me ei pea kasutusele võtma terminit “koroonahooaeg”). Maski kandmine on õigustatud vaid rahvarohketes siseruumides ja meditsiiniasutustes, ja seda koos KORRALIKU hügieeniga.

Mina ise avalikus ruumis maski pigem ei kanna (hetkel pole ka rahvarohkeid kohti). Käsi pesen koju jõudes korralikult sooja vee ja seebiga, desinfitseerimisvahendit ei kasuta.
Kodu koristan puhta veega, vajadusel lisan vähesel määral pesuainet.
Riideid pesen vastavalt tootja juhistele ja siis, kui need määrduvad.
Kodust väljas püüan järgida 2+2 reeglit.
Viimase nädala jooksul olen lõpuks aega leidnud ka värskes õhus viibimiseks ja liikumiseks. Tööle ja tagasi olen saanud sõita jalgrattaga.
Püüan tervislikult toituda. Aga täna patustan siiski oma 8-aastase poja küpsetatud koogiga.
Tööl olles järgin aga edaspidigi reflektoorselt meditsiinilisi hügieenireegleid, kuhu kuulub korraliku kätepesu järgne desinfektsioon, pindade puhastamine ja desinfektsioon, korrektne maskikandmine ja nakkusohtlike patsientide vastuvõtmine “skafandris” olles.”