“NAINE TEADIS seda kurja vana naist, aga ta ei osanud luua seoseid ega ka ise oma perekonda aidata”

“Inimesed on viimaste aastakümnetega ostnud kõvasti kinnisvara. Taastatakse vanu talusid, vanu maju, minnakse maale ja soovitakse anda vanale uus hingamine.
Paraku ei ole kõikidel see tee lihtne ja nii mõnegi inimese elu on peale seda hakanud allamäge veerema,” möönab naine.

Kirsti jätkab: “Üks naine rääkis, et kolisid majja, see oli aastaid tühi seisnud, aga talle alati silma jäänud ja meeldinud. Lõpuks oli pärija nõus maja nende perele müüma. Ja juba esimeste kuudega hakkas suhe kiiva kiskuma.
Vaadates tema kaarte nägin, et majas oli elanud kuri üksik naisterahvas. Tõeline meestevihkaja. Elus pettunud. Lastetu. Erak.
See maja oli sellest emotsioonist nii läbiimbunud, et ei võtnud meest ja lapsi vastu. Jah, maja hakkas neid sealt välja ajama. Kõik, peale naise, tundsid end seal halvasti. See oli üksiku naise maja.
Naine teadis seda kurja vana naist, aga ta ei osanud luua seoseid ega ka ise oma perekonda aidata. Remont ja ümberehitus maja hinge ei muuda.
Õpetasin teda, ta oli tubli ja tegi rituaalid läbi.
Jäi kokku see perekond. Aga tean ka selliseid maju millega kokkuleppeid sõlmida ei saagi. Ei tule armastus ja rõõm mõnda majja, liiga valus minevik on tugevam. Paraku. Ajalugu.”

Loe pikemalt Kirsti blogist SIIN.