Reklaam sulgub sekundi pärast

Avaliku esinemise ekspert Anu Tähemaa: 5 nippi, kuidas rääkida nagu kuldsuu

Anu Tähemaa
Anu Tähemaa — FOTO: Karen Härms

Avalik esinemine ei tähenda ainult laval olemist, vaid ka koosolekul sõna võtmist, enda tutvustamist uutele inimestele, oma mõtete selgelt väljendamist sõbrannadele või kaamera ees rääkimist. Paljude jaoks käivad selle kõigega kaasas närv, kahtlused ja hirm eksida. Avaliku esinemise ekspert Anu Tähemaa julgustab aga, et enesekindlus esinemisel ei ole kaasasündinud omadus, vaid oskus, mida saab samm-sammult arendada.

1. Ära oota, kuni hirm kaob

„Ära oota, kuni hirm kaob, vaid astu koos temaga lavale,“ soovitab Tähemaa. Närv enne esinemist on normaalne ja sageli isegi kasulik – see näitab, et hoolid publikust ja sellest, mida räägid. Oluline on õppida ärevust juhtima, mitte lasta sellel end juhtida.

Nipp: suuna fookus endalt kuulajale – mõtle, mida neil on vaja kuulda, mitte sellele, kuidas sina välja paistad.

2. Täiuslikkus ei tee sind usutavamaks

Paljud püüavad rääkides olla võimalikult perfektsed – kasutada õigeid sõnu, õiget tooni ja õiget kehahoiakut. Tähemaa rõhutab, et kuulaja märkab kõige kiiremini ebaautentsust. „Me tajume kohe, kui inimene laval ei ole tema ise.“

Nipp: räägi nii, nagu räägiksid mõne oma targa sõbraga – selgelt, ausalt ja ilma teesklemata.

3. Ära lase tähelepanul hajuda

Kuulaja otsustab väga kiiresti, kas jääda sind kuulama või mitte. „Kui sellel, mida sa räägid, ei ole eesmärki, siis kuulaja tähelepanu hajub.“

Nipp: enne rääkimist vasta kolmele küsimusele: miks ma räägin, kellele ma räägin ja mida ma tahan, et kuulaja pärast mõtleks või teeks.

4. Harjutamine ei ole ainult algajatele

Levinud müüt on, et kogenud esinejad ei pea harjutama. See ei vasta aga tõele. „Iga pillimängija harjutab enne orkestrisse minekut. Miks peaks kõneleja olema erand?“

Tähemaa sõnul ei tähenda harjutamine ainult teksti päheõppimist, vaid teadlikku tööd oma sõnumiga: mida sa tegelikult öelda tahad, kuidas sa erinevates olukordades kohal oled ja millist mõju sa tahad jätta. Just praktiline katsetamine, rääkimine, salvestamine, tagasiside küsimine ja uuesti proovimine, teevad ebamugavast olukorrast ajapikku tuttava ja juhitava oskuse.

5. Mõju tekib siis, kui oled päriselt kohal

Tähemaa rõhutab, et kõige tugevam mõju ei sünni rääkimise tehnikast, vaid kohalolust. Kui sõnum on selge ja inimene ei mängi kõneledes rolli, vaid on tema ise, tekib emotsioon, mis jääb meelde ja kõnetab ka kuulajaid.

Seda, kuidas oma mõtlemist struktureerida, et end end selgemalt ja mõjusamalt väljendada ning jääda seejuures esinedes autentseks, õpetab Tähemaa ka Kuldsuude mentorprogrammis. “Ma ei aita valmistada inimesi ette täiuslikeks esinemisteks, vaid päris elu jaoks, mis toimub laval ja inimeste ees. Huumor ja oskus naerda ka iseenda reaktsioonide üle aitab olla alati kohal ka siis, kui olukord üllatab.”