Ekaterina Seliste Star FM Hommikuprogrammis: õppimiseks on palju välist sundi

15. jaanuaril oli Star FM hommikuprogrammi külaliseks täiskasvanute hariduse ja haridustehnoloogia ekspert Ekaterina Seliste, kes on Levoro Academy asutaja ja kel on enam kui 10 aastat rahvusvahelist kogemust õppijakesksete koolituste arendamisel ning meeskondade toetamisel.

Noored ja täiskasvanud õpivad Seliste sõnul erinevalt - kui noortele on õppekava sageli ette antud, siis täiskasvanuna tekib oluline eelis – võimalus valida, mida ja miks õppida. “Noorena omandad kõike ja omandad seda oluliselt lihtsamalt, sa oled justkui puhas leht. Täiskasvanuna, kui sul on millegi vastu huvi, annab sulle sisemine motivatsioon draivi ja sihi, et edasi liikuda.”

Ka täiskasvanute õpetamine on muutunud – vähem formaalseks ja üha rohkem õppijast lähtuvaks. “Tänapäevane lähenemisviis on rohkem õppijast ja tema huvidest sõltuv, seostatakse õpitut rohkem päriseluga ja selgitatakse rohkem, miks on seda üldse vaja, mida õpitakse. Sellepärast, et täiskasvanu õpib kõige paremini siis, kui ta teab, mida ta õpib ja mille jaoks.”

Töö, pere ja muude kohustuste kõrvalt on täiskasvanul ka raske õppimiseks aega leida. Seliste sõnul on lahenduseks mikroõpe ehk lühemas formaadis väikesed õpitükid. “Õpidki viis kuni 15 minutit päevas. See on hoomatav - sõidad bussis või taksos ja  loed telefonist või kus iganes sa loed. Tekib edu tunne, et sa suutsid oma päeva mahutada midagi, mis sulle reaalselt kasu toob.”

Seliste jagas ka oma isiklikku teekonda andragoogikaõpinguteni. Ta alustas Tallinna Ülikoolis juba 2008. aastal, kuid pidi õpingud pooleli jätma, sest töötas samaaegselt mitmel töökohal ja “elu tuli vahele”. Hiljem elas ta seitse aastat välismaal ning naastes Eestisse töötas Wise’is personali arendajana, kui otsustas ülikooli tagasi minna.

Kõnekalt kirjeldas Seliste perioodi, mil laps sündis eksamisessiooni ajal: erakorraline keisrilõige, samal päeval haiglas veel viimased tähtaejaks valmis saavad tööd – ning veebivahendusel eksamid juba mõned päevad hiljem. Ta rõhutas, et väga palju sõltub õppejõudude paindlikkusest ja tugisüsteemist, mis tema puhul oli olemas. ”Ma ei tahtnud asju edasi lükata, mõtlesin, et kuidas ma hiljem lapse kõrvalt järgi teen, hoog oli ju sees. Nii et osalesin vahepeal veebivahendusel, laps samal ajal süles ja kui sain, käisin ülikoolis kohal, õppejõud oli väga toetav. Mul oli ka väga hea tugisüsteem, abikaasa, kes nädal aega kuus jäi töölt koju ja tegeles lapsega, see toetas väga.”

KUULA INTERVJUUD SIIT!