Reklaam sulgub sekundi pärast

FILIPIINLANNA GILIAN GALLO: massööri ülesanne on valu leevendada ja omal moel ravida

Gilian Gallo
Gilian Gallo — FOTO: Jane Vogt

Elamus SPA-s töötav hilot-massöör Gilian Gallo on pärit Filipiinidelt väiksest saarekülast, kus ta kasvas koos oma isa ja õega. Saarel tuli põhisissetulek kalastuselt, aga Gilian unistas arsti- või medõeametist, et vaesesse külla arstiabi pakkuda. Kuna kolledži jaoks raha nappis, pidi neiu minema kohe tööle. Filipiinidel on massööriamet väga hinnatud ja nagu arstki, saab massöör inimeste valu leevendada ja omal moel ravida. Massööriamet viis teda laia maailma – ta töötas Dubais, Rumeenias ja jõudis lõpuks Eestisse, kus ta näeb oma tulevikku.

Kogemusi eri maailmapaigust

Lisaks Filipiinidele on Gilian töötanud ka Araabia Ühendemiraatides ja Rumeenias. 4 aastat naistele suunatud luksusspaas andis talle kahtlemata suure kogemusepagasi, aga ta möönab, et koges suures linnas Dubais, et teenindajatesse, eriti asiaatidesse, eriti hästi ei suhtuta, sellepärast ei tundnud ta end seal lõplikult koduselt. Ka on Dubais kõrged elamiskulud ja stressirikas linnasagin.

Nii läks Gilian tagasi Filipiinidele ja 2020. aastal otsustas tööle minna Rumeeniasse, kus ta massöörina kaks aastat töötas. Rumeenia välismaakogemus erines täielikult Dubaist – rumeenlased on Giliani sõnul väga toredad ja sõbralikud. Ka töö oli meditsiinilisemat laadi, kus ta aitas inimesi, kellel olid näiteks probleemid seljaga.

Siiski oli keerulisem kohaneda kiire linnaeluga, mis saareneiule väsitavalt mõjus. Ka kohalik toit oli võõras ja hinges igatsus perekonna järele.

Eestisse tõi armastus

Juunis saabus Gilian Eestisse ja ehkki ta on siin olnud vaid üürikest aega, tunneb ta, et just Eestis soovib ta oma elu veeta. Mis ta aga Eestisse tõi? Nagu paljud välismaalased – armastus.

Gilian kohtus oma eestlasest elukaaslasega 2019. aastal Filipiinidel ning praeguseks on koos oldud pea viis aastat – alguses muidugi kaugsuhtes, kus mees käis naisel Filipiinidel ja Rumeenias külas.

Gilian tunnistab, et kaugsuhe on väga keeruline, sest ei näe teineteist sageli nagu tavalises suhtes. Suhtlus käib põhiliselt telefonis ja sõnumite vahetamise teel, aga sellest kipub väheks jääma. Ühised tulevikuplaanid aga hoidsid paari motiveerituna.

Eestis Gilianil nii suurt koduigatsust ei ole, sest tal tekkis lähedane suhe meheõe ja ämmaga. „Nad on väga armsad inimesed ja võtavad mind kui pereliiget, tänu neile on mul olnud Eestis lihtne kohaneda ja nad leevendavad mu igatsust päris perekonna järele,“ selgitab naine.

Eksootilised ja autentsed protseduurid on spaas väga olulisel kohal

Kuidas aga Gilian Eestisse sattus ja spaasse tööle sai? Elamus SPA-st olid koroona ajal, kui spaa suleti, tagasi kodumaale sõitnud Tai massöörid. Spaas on olulisel kohal eksootilised ja autentsed protseduurid, kaasa-arvatud „Hilot“ massaaž.

Mitmete asjade kokkulangevusel jõudis info Gilianist Elamus SPA elamuste juhi Margit Kurnini ja spaa aitas korraldada Giliani Eestisse tuleku.

Gilian meenutab seda hetke, et oleks justkui võitnud loterii.

Ka esimest korda Eestisse jõudes oli ta meeldivalt üllatunud – selline vaikus ja rahu, mis üldse ei meenutanud Rumeenia sagimist, liiklust ja rahvamasse.

Saabunud enne jaanipäeva, sai Gilian kohe osa ka Eesti traditsioonidest. Ta ütleb, et pole sellist pidustust nagu jaanipäev varem näinud ning teda üllatas valge öö, sest Filipiinidel läheb pimedaks juba kell kuus. Gilian tunnistab, et valmistab kodus Filipiini toitu, mida ta saab lihtsasti teha, sest Eestis on toidu kvaliteet väga hea ja on Aasia poode, aga proovib meeleldi ka Eesti toitu, näiteks kiidab ta jaanipäeval mekitud sealihašašlõkki.

Tööd tehes toob Gilian eraldi välja, et talle meeldib, et eestlased peavad lugu era- ja tööelu tasakaalust ega töötada kogu aeg. Filipiinidel aga tehakse tööd suurema osa päevadest ja pole väga palju aega perega veeta.

Naeratada võiks eestlased siiski rohkem! Gilian ütleb, et eestlased tunduvad pisut kinnised ja palju ei naerata. „Ma olen asiaat – kui olen rõõmus ja õnnelik, naeratan! Tahan siis ka vastutulijatele naeratada, aga kardan, et ehk nad peavad mind imelikuks,“ muigab ta.