Heaolu treener Kristi Jõeorg: „Pühadeaeg on sageli periood, mil väliselt justkui kõik toimib, kuid …“

“Heaolutreeningud on mõeldud absoluutselt kõikidele inimestele, kes soovivad, et nende elus läheks mõni soovitud aspekt paremaks. See ei tähenda, et midagi peaks olema halvasti. Ka siis, kui kõik justkui toimib, kuid kui sinu sees on see teadmine, et saaks veel paremini, siis on aeg vaadata sügavamale,” selgitab Jõeorg.

Märk sellest, et just nüüd on õige aeg oma elu suunda muuta, ei pruugi tulla suurte elumuutuste või kriiside tagajärjel. Jõeorg tõdeb, et sageli annab sellest märku hoopis tavapärasena näiv väsimus või hoopis täielik mugavustsoon. “Kui sinu elus ei toimu edasiliikumist, siis võib see olla märk sellest, et sinu elus on teemasid, mis vajavad lahtimõtestamist.” Just sellistel puhkudel saabki abi heaolutreenerilt. “Sarnaseid märke võib anda ka sinu füüsiline keha. Kui oled pidevalt väsinud ja energiast tühi, siis võib see olla seotud mõne vaimse teemaga, mis ei lase sul elus edasi liikuda.”

Me kõik tahame olla head inimesed, arvestada teistega enda ümber ja olla meeldivad kaaslased. Kuidas aga hoida ära olukorda, kus hakkame teenima teiste vajadusi ja väärtusi nii palju, et kaotame seejuures iseennast? Jõeorg ütleb, et enese kaotamine toimub sageli märkamatult. “Olen oma töös sageli näinud, kuidas inimesed panevad teiste vajadused ja soovid enda omadest kõrgemale. Mõeldakse, et ollakse juba piisavalt vanad, veel liiga noored või lihtsalt teistest vähemtähtsad ning pannakse end tahaplaanile.”

Jõeorg ütleb, et lühikeseks perioodiks teatud olukordade, kriiside või inimestega toimetulemiseks ajutine kohanemine ja enda vajaduste kohandamine on sageli küll vajalik, kuid kui sellest saab kohanemise asemel püsiv tegevus, on aeg teha korrektuure. “Kui sa sead pidevalt teiste tunded ja vajadused enda omadest ettepoole ja loobud seejuures enda rõõmudest ja soovidest, hakkab sinu side iseendaga hääbuma.”

Sageli saavad aluse sellised mustrid juba lapsepõlves. “Kui oled lapsena kogenud, et sinu emotsionaalsed vajadused ei ole olulised, siis on võimalik, et usud ka täiskasvanuna, et keegi teine teab paremini, mis sulle hea on. Selle tulemusena harjub inimene end järjepidevalt kohandama välisega ning ei oskagi enam piire seada, uskudes, et peab elama kellegi teise ootuste ja sõnade järgi,” sõnab Jõeorg.

Jõeorg jagab nõustamise kogemust kliendiga, kes jagas, et tema stressitase on igapäevaelu mõjutama hakanud, ta soovib pidevalt olukordadest eemalduda, ärritub kiiresti ning see on hakanud mõjutama ka tema tervist ja teotahet. “Vestluse käigus selgus, et väsimuse ja kurnatuse põhjuseks on see, et ta ei ole oma elus piire seadnud ja enda eest seisnud. Seda seetõttu, et lapsepõlves pidi ta ilma selgitusteta kõik tegevused ära tegema, olema alati abivalmis ja hädaldamiseks ruumi ei olnud. Ta oli heasoovlikult selle mudeli ka  tänasesse tööellu kaasa võtnud. Meie kohtumise järel lubas ta hakata teiste kõrval ka ennast rohkem prioritiseerima ja ütlema rohkem “ei”. Nii saab ta rohkem öelda “jah” oma pere ja iseenda heaks. Kohtumise käigus mõistis ta, et tervisest tähtsamat ei ole ning raha tuleb teenida targalt ja mõtestatult, arvestades ka enda piire.”

Märgid, mida ei tohiks eirata

Seda, et kontakt iseenda tunnete ja soovidega on kadunud, ei pruugi inimesed sageli kohe isegi märgata, kuid nii keha kui meel hakkavad andma vihjeid, mida ei tohiks eirata. “Kui tunned, et oled nagu orav rattas – kõik justkui toimib, aga hinge ei täida enam miski ning elus ei ole enam rõõmu ega rahulolu, on see märk sellest, et peaksid enda sisemaailmale, tunnetele ja vajadustele suuremat tähelepanu pöörama.” 

Samuti on ohumärgiks pidev vajadus oma igapäevaelu eest põgeneda. “Sotsiaalmeediast, alkoholist või muudest sõltuvustest pääsetee või lohutuse otsimine annavad märku, et sinu enda elus on asju, millega sa ehk täielikult rahul ei ole või millest puhkust või lausa väljumist vajaksid.” Jõeoru sõnul mõjutavad igapäevased elurütmid ja suhted meie sisemist kontakti rohkem, kui me arvame. “Tööl kohaldume me tihti kollektiivi ja tööandja ootuste järgi. Suhetes aga partneri järgi. Vahel ka nii, et unustame täielikult ära oma isiklikud vajadused ja loomupärased omadused.”

Rohkem kui kunagi varem mõjutab meid täna ka sotsiaalmeedia, mis tahes-tahtmata elule survet lisab. “Me näeme sotsiaalmeedias ideaalseid suhteid ja kuvandeid teiste eludest ning hakkame neid võrdlema enda eluga. Kui side endaga on nõrk, on väga lihtne arvata, et sinu elu ongi kehvem – selle asemel, et vaadata endasse ja hakata tegelema oma tegelike vajaduste ja tunnetega.”

Kuidas kontakti taastada?

Esimene muutusteks vajalik samm on Jõeoru sõnul oma elus inventuuri tegemine “Kõige olulisem on hakata teadlikult märkama, kelle vajadusi sa täidad – kas enda või hoopis kellegi teise omasid. Võta paber ja pliiats ning kirjuta üles kõik tegevused, mida sa päeva jooksul teed. Kas need annavad sulle energiat või hoopis võtavad seda sinult ära? Kas need peegeldavad sinu enda soove või kellegi teise ootusi?” soovitab Jõeorg.

Lisaks soovitab Jõeorg vaadata üle ka oma emotsionaalne töökoormus – kes koostab poenimekirja, kes planeerib pere logistikat? Kui see kõik langeb ühele inimesele, võibki tekkida tühjuse ja ülekoormatuse tunne. “Kui tunned, et tahaksid lihtsalt diivanil lebada, aga ei julge, sest näed toanurgas tolmurulli, siis tasub endalt küsida: kumb on praegu olulisem – puhkus või puhtus?”

Kui üksinda alustamine tundub liialt keeruline või hirmutav, soovitab Jõeorg kaaluda psühholoogilist nõustamist. “Nõustamise käigus saad olla kindel, et nõustaja kuulab su ära. Sealt edasi saab nõustaja juba läbi uudishimulike küsimuste mõtestada lahti seda, mis on sind toonud sellesse tänasesse olukorda ja mida võiks potentsiaalselt üle vaadata, ümber mõtestada ja muuta.”