Kuidas tunda ära, et suhe ei toeta sind ning luua tugevam side iseenda ja lähedastega?

Suhted ja nende tähtsus heaolus

Suhted on inimese elu vundament, mõjutades meie üldist heaolu ja õnnetunnet. Suhted perekonna, sõprade või partneriga loovad tugisüsteemi, mis aitab meil toime tulla väljakutsete ja raskustega. Kui need suhted pole aga toetavad, võivad need süvendada üksildust, ärevust ja tekitada vaimse kurnatuse tunde. Siinkohal on oluline teadvustada, et suhete kvaliteet on tihedalt seotud meie sisemise tasakaalu ja vaimse tervisega.

Rikardia konstellöör Kadi-Maarija Maripuu tõstab esile, et igasugused suhted – olgu need perekondlikud, romantilised või sõprussuhted – peegeldavad tihti meie sisemisi dünaamikaid. "Inimene on süsteem ja kuulub samas paljudesse süsteemidesse, nagu peresüsteem, suguvõsasüsteem, organisatsiooniline süsteem või ühiskondlik süsteem," selgitab Maripuu. Need süsteemid määravad tema sõnul selle, kuidas me suhestume iseenda ja teistega ning kuidas need suhted mõjutavad meie heaolu.

Mida tähendab toetav suhe?

Toetav suhe ei tähenda ainult füüsilist kohalolekut, vaid ka emotsionaalset, vaimset ja ka praktilist tuge. Maripuu sõnul on iga inimene unikaalne ja vajab erinevat tüüpi toetust – see, mis on ühe inimese jaoks vajalik ja jõustav, ei pruugi olla sama teise jaoks. Oluline on ära tunda, mis tüüpi toetust sina vajad ja osata seda ka oma lähedastelt küsida.

Suhetes võib tekkida mitmeid takistusi, mis hoiavad tagasi toetuse vastuvõtmisest. Tihti on need seotud varasemate kogemuste või sisemiste dünaamikatega, mida inimene võib alateadlikult kanda suhetesse kaasa. Maripuu toob näite partnerlussuhetest, kus tihtipeale ilmnevad samad mustrid, mis olid lapsepõlveperes – näiteks eemaletõrjutus või üksildus, mis võivad pärineda varasematest suhetest vanemate või kasvatajatega. "Alateadlikult võib inimene otsida suhetest midagi, mis on talle varasemast tuttav, isegi kui see ei pruugi teda toetada," märgib ta.

Kuidas tunda ära, et suhe pole toetav?

Maripuu sõnul on peamine viis selleks oma sisetunde kuulamine. Kui suhtes on läbivateks tunneteks rahulolematus, ärritus, pettumus, viha või eemaletõmbumine, on see märk sellest, et midagi vajab tähelepanu. „Näiteks rahulolematus on tihti märk sellest, et inimene teeb rohkem seda, mida arvab, et peab, ja liiga vähe seda, mis talle tegelikult rahulolu pakub. Suhetes võib olla, et ta ei väljenda end vabalt ja jätab oma tegelikud tunded, mõtted ja arvamused endasse, kuigi sügavam soov oleks neid jagada,“ selgitab ta, lisades, et mõnikord on toetus meie ümber küll olemas, kuid alateadlikud dünaamikad võivad takistada selle vastuvõtmist.

„Näiteks võib laps olla väiksena võtnud vastutava rolli, nähes oma vanemate raskust ja tehes seejuures järelduse, et lihtsam on neile mitte koormaks olla. Olles lojaalne sellele otsusele tõrjub inimene täiskasvanuna alateadlikult teda ümbritsevat toetust saates välja signaali: „Ma saan ise hakkama, teil on niigi omad mured“,“ toob ta välja.

Toetus võib iga inimese jaoks tähendada eri asja

Konstellöör toonitab, et toetus võib tähendada ja olenevalt inimesest väljenduda erinevalt. See võib olla nii füüsiline, emotsionaalne, mentaalne kui vaimne toetus. Seejuures iga inimene, nagu ka iga süsteem, koosneb eri osadest ja oma eripäradest. „Igaühel on oma sisemised ressursid ja anded. Toetus võib ühe jaoks väljenduda näiteks olemasolu ja kohaloluna ning mõjuda jõustavalt, samas teise jaoks võib see olla eelkõige füüsiline puudutus, tegu või võrduda mingi materiaalse väärtusega,“ lausub ta, lisades, et toetus võib ka olla kogemuste ja elutarkuse jagamine. „Olenevalt inimese eripärast võib ta mingit tüüpi toetust pidada iseenesestmõistetavaks, mis ei pruugi aga tingimata võrduda sellega, et see ka teise inimese jaoks seda on. Siin tuleb mängu info liikumise olulisus. Seejuures on julgus ja oskus end väljendada midagi, mida saab arendada.“

Kõrbes kasvanud lillel on Maripuu sõnul teistsugune ülesehitus ja struktuur kui troopikas kasvaval, kuid oma eripära ja ilu on mõlemal. Nii on ka inimesega. „Olenevalt inimese üleskasvamisest, süsteemsetest ja ühiskondlikest mõjudest jm võib tal olla välja joonistunud selgem või nõrgem kontakt oma sisemiste ressurssidega. Igal inimesel on oma pere- ja suguvõsasüsteemis oma koht, mis tähendab, et ka teise kogemuse mõistmisel on teatav piiratus, sest suuresti seisame me ikkagi oma kohal ja näeme nii-öelda „oma mätta otsast“,“ selgitab ta. „Seejuures on toetus kindlasti ka austus enese, teise kogemuse ja sisemise jõu osas. Isegi kui me ei mõista teist lõpuni, saame me austada teda tema kogemuses. Sellise austuse toetus võib olla inimese sisemist jõudu äratava mõjuga.“

Konstellatsioon kui abivahend suhete mõistmisel

Struktuurne konstellatsioon on terapeutiline meetod, mis aitab inimesel teadvustada ja jõuda lahendusteni oma suhteprobleemides, tuues esile varjatud dünaamikad ja mustrid. Maripuu sõnul vaatleb konstellatsioon inimest kui osa suurematest süsteemidest, kus igaüks esindab teatud rolli. Näiteks peresüsteemis võib inimene alateadlikult kanda endaga vanemate vahelise suhte mustreid, mis hiljem ilmnevad tema enda partnerlussuhetes. Konstellatsioon aitab neid mustreid teadvustada ja võimaldab luua tervendavaid muutusi.

Lisaks välistele suhetele teistega aitab konstellatsioon keskenduda ka inimese sisemisele suhtele iseendaga. Maripuu toob välja, et inimesel on sisemine laps ja sisemine täiskasvanu, kelle vahelised suhted on sama olulised kui suhted teiste inimestega. Kui üks osa inimesest tunneb end haavatuna või toetuse puudumist, võib teine (täiskasvanud, tervem, terviklik) osa  pakkuda vajalikku tuge ja hoolt.

Suhete parandamine ja terapeutiline toetus

Kui inimene tunneb, et tema suhted pole toetavad, on esimene samm seda endale tunnistada. "Tunnistamine on muutuse algus," ütleb Maripuu. Tunnistamise hetk võib olla keeruline ja vajada teise inimese tuge, olgu selleks sõber, lähedane, terapeut või spetsialist. Oluline on arendada enesekaastunde oskust – see tähendab olla oma kogemuses kohal, ilma et end kritiseeritaks või ohvriks peetaks.

„Kui tunned endas võimekust tunda lõpuni selle tunnistamisega kaasnevad või ülestulevad emotsionaalsed tundelaengud, on see suureks abiks, sest justnimelt need laengud võivad hoida varasemat mustrit töös. Kui need tunduvad aga olevat „liiga palju“, siis võib olla abi teha seda koos inimesega, kes on selles kogenud ja spetsialist,“ toonitab Maripuu.

Kuidas edasi liikuda?

Kui oled ära tundnud, et sinu suhted vajavad tähelepanu, on järgmine samm hakata uurima, mida sa vajad, et tunda end toetatuna. Kadi-Maarija Maripuu soovitab teha eneseuurimisharjutusi, kus uurida näiteks järgmisi küsimusi:

• Mida tähendab minu jaoks olla toetatud? Millist tuge ma vajan?
• Milline osa minust vajab praegu tuge? Mida ma selleks teha saaksin?
• Kas ma saan ja olen seda väljendanud neile, keda see puudutab? Kas ma tunnen, et väljendamise ees takistab mind miski? Mis see on? Mida ma saaksin teha, et selle takistusega tegeleda?
• Kas ma pean mingit laadi toetust iseenesestmõistetavaks?
• Mis mind praegu toetab? Millised on minu sisemised ressursid, millele endas saan toetuda? Millised on välised ressursid (teised inimesed, tugivõrgustik, spetsialistid, tegevused, hobid jms)?
• Kas on midagi, mida ma ei ole osanud näha kui toetust? Mis see on?

Lõpuks on oluline meeles pidada, et toetavad suhted on igaühe õigus, ja nende saavutamine algab tihti iseenda mõistmisest ja valmisolekust muutusteks.